Veniv autasustamine

Korraga lõppes kaks pikka maleturniiri - Tartu meistrivõistlused ja Uusi mälestusturniir. Ühel neist ei olnud ma esikolmikusse tulnud, aga teisel olin esimene. Autasustamise algus venis ja venis. Aga mõtlesin, et ma ootan selle ära, selline asi on väärt ootamist. Lõpuks anti mulle diplomi blankett kätte ja öeldi, et ma selle ise ära täidaks. Enda kirjutatud diplomist ei olnud ma huvitatud.

*
Olin laulmistunnis. Õpetaja pidas loengut. Teised konspekteerisid, aga mina magasin. Ütlesin, et ma ei suuda ärkvel püsida, kui tunnid algavad nii vara. Õpetaja ütles, et siis tuleb varem magama minna. Vastasin, et selle kohta on tehtud teadusuuringuid, mis näitavad, et kõigile inimestele varasem magamamineku aeg ei sobi. Üks klassiõde tuli minu laua juurde. Ta küsis, kas ma tahan temaga tuttavaks saada. Ühes majas ütles ema mulle ja Pillele, et me peame blogis unenägude avaldamise lõpetama, sest me oleme ebaadekvaatsed, ta jättis selle kohta minu sahtlisse kirja. Nähtavasti olin kirjutanud midagi sobimatul ajal mõne sugulase kohta, kellel oli kodus kurb sündmus. Varem oli ema minu unenäoüleskirjutustesse paremini suhtunud ja neist koostatud raamatut kiitnud. Kaalusin, kas täita ema soovi, kui kunagi olin unenägusid paberile kirjutanud. Aga ma ei saanud nende avaldamist ühe inimese arvamuse pärast lõpetada, kui olin neid mitu aastat iga päev avaldanud. Kui oleks nimetatud mõnda konkreetset unenägu, mille kustutamist sooviti, siis seda ma oleks saanud teha.

*
Jälgisin eemalt tabloolt, kuidas lõppes maletunriir. Viis esimest olid omavahel viigid teinud, teisi võitnud. Teise ja kolmanda koha järjekorranumbrid olid läinud vahetusse. Tegin sinna paranduse. Paranduse kinnitamine võttis aega. Lauk tuli välja ja tegi aeglaseid käeliigutusi. Lõpuks minu parandus kinnitati. Kontrollisin üle, kas minu parandus oli õige. Aga pidi olema, sest see, kellele oli algul kõrgem koht märgitud, oli saanud järgmisest vähem punkte. Olin uhke, et sain sajanda koha, kui Karpov oli ainult paarkümmend kohta eespool. Sellest hoolimata, et enamusest osavõtjatest olin ma taga. Osavõtjaid oli kokku 140. Aga vaatasin, et sellel Karpovil ei ole maailmameistri eesnime, ta on keegi teine.

*
Olin psühhiaatriahaiglas ravil. Kõndisin koos ühe samuti seal ravil oleva klassiõega mööda tänavaid. Meil olid jalas kilesussid. Seetõttu ei olnud kingi jalga panna vaja, sest kile hoidis jalad puhtad. Tee äärde jäi järsk mägi, kust oleks saanud suure vaevaga alla minna. Aga edasi läks see nii järsuks, et alla sai ainult kukkuda, mis oleks tähendanud surma. Või siis sai ennast hoogu pidurdades mööda seina alla lohistada, aga siis oleks surnud hõõrdumise tagajärjel.