Olukord linnas

Eelmisel aastal hakkasin rohkem mööda erinevaid tänavaid jalutama. Talvel oli pime ja libe, siis kõndisin tuttavamat marsruuti mööda. Kevadel olen jälle erinevamaid teid liikuma hakanud. Panin tähele, et osad Tartu tänavad on nime poolest puiesteed, teised puunimelised. Sõpruse puiestee ei näe eriti puiestee moodi välja. Kadaka tänav ei ole küll nime poolest puiestee, aga seevastu puiestee välimuse poolest. Aga need puud, mis ta puiesteeks teevad, ei ole kadakad. Eile kõndisin üle Sõruse silla. Mulle meenutas Sõpruse silla ots ühte minu päev varem värvitud lihavõttemuna, sest mõlemal oli ümar pind ruutudega kaetud. Munale joonistasin ruudud ühekaupa, mitte nagu joonlauaga, vaid lapiteki moodi. Silla ots oli küll piirjoonte poolest joonlaualikum, aga samuti lapiline, sest mõni kiviplaat oli sammaldunud ja teised mitte. Muna värvides mul see silla ots meeles ei olnud. Vanal linnakaardil viib katlamaja juurde raudtee, aga nüüd panin tähele, et kuigi päris katlamaja juures on veel rööpad maas, katkevad need varsti ära. Emajõe ja kanali vaheline ala oli veega üle ujutatud. Ainult sinna mõne aja eest ehitatud asfaldist kõnnitee ulatus veest välja ja sellel oli ka inimesi. Kanali teine kallas on ka üle ujutatud. Elektriliinide postid ei ole enam kuival maal, vaid keset vett. Täna kõndisin jõe ääres teises kohas, kus kallas on nii kõrge, et vesi midagi üle ujutada pole saanud. Rohi kasvas ja põõsad olid rohkem lehte läinud kui eile nähtud. Mõtlesin varem, et kui lumi sulas tänavu hiljem, siis peaks lehteminek ka rohkem aega võtma. Aga paistab, et lehed hilinevad vähem. Lilledest õitsevad nii lumikellukesed kui ka sinililled. Võilill veel ei õitse, aga rohelisi võilillelehti võib juba näha.