Vanemate pulmad

Kui ma laps olin, rääkis ema, et tutvus isaga nii, et nad jäid teatris kogemata juttu ajama ja isa sõidutas ta pärast mootorrattaga koju. Ema rääkis veel, et tänapäeval tavaliselt enam kosjas ei käida, aga isa oli käinud. Pärast selle jutu kuulmist otsustasin, et mina kunagi ei abiellu, sest naist oleks ebameeldiv vanematele tutvustada.

Isa rääkis hiljem vist telesaates erinevalt, et esimest korda nägi ta ema ühel kirjandusüritusel, kus ema hoolega konspekteeris. See olevat näidanud töökust. Suhtlema olevat nad hakanud, kui selgus, et mitte ainult isa, vaid ka ema kirjutab luuletusi.

Isa ja ema vanusevahe on 15 aastat. Ema on öelnud, et see on üks põlvkond.

Tutvumise ajal elas isa veel Tallinnas. Ema on elanud kogu elu Tartus. Isa kolis ema jutu järgi Tartusse Ujula tänavale natuke enne seda, kui selgus, kas nad abielluvad.

Pulmad toimusid isa 35. sünnipäeval. See on ühtlasi päev, mil käivad kadrisandid. Pulmade toimumise koht oli minu isapoolse vanaema kodu Paides. Hiljem on seal peetud sünnipäevi, mis peaks olema väiksem pidu, aga sellest hoolimata on tuba rahvast täis olnud. Ja siis meenutatakse, et seal on toimunud isegi pulmad. Isa ise ei ole seal majas elanud, sest varem elas vanaema teisel Paide tänaval. Uude majja oli ta kolinud samuti veidi enne pulmi. Isa on selle kohta öelnud, et kõik asjad on ajastatud.

Pulmaisa oli kirjanik Vahing, kes eluaeg igasuguseid skandaale korraldas. Pulmas oli ta vist kellegagi tülli läinud ja teatanud, et läheb jala Tartusse. Keegi oli teda siiski maanteel hääletamas näinud, nii et Tartuni välja ta arvatavasti jala ei kõndinud. Järgmisel päeval olevat ta Tartus tänaval maganud.

Pulmadest tehti palju mustvalgeid fotosid. Nende rohkus koduses fotoalbumist torkas silma eriti sellepärast, et uusi fotosid lisandus palju aeglasemalt.

Järgmisel aastal sündis pere esimese lapsena minu vanem õde. Mina sündisin veel kolm aastat hiljem. Mina ja õde jõudsime elada veel Ujula tänaval, aga varsti kolisime suuremasse korterisse ja suuremasse majja Kaunase puiesteel, kus sündisid minu nooremad vennad.

Mina pole isa mootorratast juhtimas näinud ega ka mitte autot. Isa on rääkinud, et lõpetas mootorrattaga sõitmise, kui muutus liiga hajameelseks. Kui kiiver on peas, olevat sõita eriti ohtlik, sest see lülitavat ümbritsevast keskkonnast välja. Aga isa lubadega osteti ühele teisele perele auto. Ükskord käidi meil selle autoga külas ja seda sai nimetatud meie autoks.

TÄIENDUS: Pärast selle lugemist ütles ema, et õige on see versioon tutvumise kohta, mille rääkis isa. Sel ajal polevat isa enam mootorrattaga sõitnud. Aga mina mäletan siiski, nagu oleks mulle esimene kord nii räägitud. Mäletan, kus toas, mis kellaajal ja mis sõnadega umbes räägiti, samuti, mis ma sel ajal mõtlesin.