teisipäev, august 07, 2012

Antibakalaureused

Olin andnud ühele avalikule kirjale allkirja varasemate allakirjutajate hulgas. Nüüd lugesin allakirjutanute nimekirja algusest peale. Minu kõrval istus Kivisildnik. Ta oli Vihmand. Ta keeras esilehekülje eest ja ütles, et kõiki allkirju ei tohi lugeda. Vastasin, et ma ei loegi kõiki, ma vaatan ainult, kui palju tuttavaid nimesid on. Vihmand näitas ühelt paberilt minu enda käega kirjutatud isikuandmeid ja küsis, mida ma seal näen. Kuigi paber oli laua teises otsas, ma nägin ka. Ütlesin, et seal on minu sünniaasta, aga ma olen 60 aastaga eksinud. Vihmand kontrollis vist selleks minu nägemist, et teada, millega mind tänaval nähes arvestada.

*
Suurele lauamängu lauale pandi mitme erineva lauamängu nupud, et hakata mängima segamängu. Aga mängus eelistasid kõik nupud mängida omasugustega oma liiki mängu, mitte minna teist liiki nuppe lööma. Malenuppudega pandi peale selline seis, kus teist värvi malenupud olid patis, väljaarvatud kuningas ja lipp said edasi-tagasi käia. Kahtlesin, ka praktilises mängus saab selline seis tekkida. Inimesi viidi laevaga üle mere. Selle kohta öeldi, et kuningannale viiakse mehi. Mina ja kaks klassivenda jõudsime mere teisele kaldale. Mina kõndisin ees ja nemad minu järel. Kui selja taha vaatasin, nägin, et klassivendade kannul tuleb üks kohalik naine. Klassivennad ei olnud teda veel märganud, aga mina pistsin naise eest põgenema. Aga teiselt poolt puuriitasid tuli mulle vastu üks teine naine. Sõitsime bussiga. Buss möödus meie Kaunase puiestee vanast majast. Mõtlesin, et vahepeal ma ainult meenutasin seda maja, aga vaatamas ei käinud. Seejärel hakkasin siit sageli mööda käima, aga ei mõelnud, kui ilus maja on. Nüüd bussiaknast seda vaadates mõtlesin. Varem olin siit mööda sõitnud niimoodi, et maja õieti ei paistnud. Lamasin praegu bussi teise korruse eesistmel kõhuli. Mõtlesin, et eesistmel sõites lendab avarii korral aknast välja. Aga mis sellest, ongi hea. Tegelikult avariisid juhtus harva, sest teised inimesed olid minust auto juhtimise alal palju andekamad. Või siiski, avariidest oli sageli juttu. Sõitsime üle Sõpruse silla. Vaatasin rünkpilvi ja mõtlesin, mida nad meenutavad. Kõige sagedamini meenutasid nad inimese nägusid küljelt vaadatuna. Rohkem leidis sarnasust millegagi pilve servade kui keskkohtade puhul. Eelmine kord pilvi vaadates olin jõudnud järeldusele, et taevas on nende vaatamiseks liiga palju valgust, mis paneb silmad valutama. Aga seekord mulle nii ei tundunud. Buss keeras Turu tänavale kesklinna suunas. Kati L. alustas kõnet. Ta rääkis oma teisest raamatust. Mõtlesin, et seega õnnestub raamatuid välja anda ka nendel, kes kirjutavad teaduslikke, mitte ilukirjanduslikke. Mõlemad tema raamatud olid inglise keeles, samuti kõne. Mõtlesin, et kui ma seda oleks teadnud, poleks ma siia tulnud. Pille P. esitas Katile küsimuse, hääldades inglise keeles Taat. Kati vastas, et ta ei saa hääldusest aru. Pille parandas hääldust Taatu, mis tähendas inglise keeles Tartut. Öeldi, et hääldus Taat on ühes kohas läbi läinud - antibakalaureuste kaitsmisel. Kõik, kellel ei õnnestunud ajaloo osakonda lõpetada, olid kogunenud antibakalaureuste kaitsmisele. Vist tunti lõputööde kirjutamise vastu suuremat huvi kui eksamite tegemise. Või oli vaja anda nendele, kes ei saanud lõpudiplomit, vähemalt tõend, et nad on ajalugu õppinud. Ajaloo osakond oli teatanud, et osakonda reklaamival plakatil ei tohi olla Rain S. pilti, sest ta on reetur. Rain oli vist küll osakonna lõpetanud, aga läinud magistriõppesse teise osakonda. Ta kõndis fotol väga tähtsa näoga.

*
Jõuti järeldusele, et kassid on antibakalaureused, sest neid õnnestub parimal juhul laua peale ronima meelitada, aga rahva ees laval esinemiseks puudub neil huvi.

0 vastukaja: