Kuulsin, kuidas naabrite poole läks tont

Mind pandi päeval magama, aga und ei tulnud. Tuli hoopis üks tont. Imestasin selle üle, sest minu teada pidid tondid tulema öösiti. Peitsin ennast teki alla, kuni tont oli läinud. Õhtul läksin uuesti magama. Nüüd uni tuli, seetõttu ma ei tea, kas tont tuli tagasi või mitte. Unes ma teda ei näinud. Unes nägin, et sõitsin liumäest alla ja see oli marmelaadiga koos. 30 aastat hiljem ärkasin hommikul vara üles. Teised veel magasid. Mulle tulid meelde luuletused ja laulud. Voodist tõusma ma ei hakanud, et saaks oma tunnid täis lamatud. Kuulsin, kuidas naabrite poole läks tont. Mõtlesin, et loodetavasti naaber oskab ka ennast ära peita. Aga naaber hoopis karjatas. Selle peale läks tema poole tonte juurde. Naaber põgenes kodust tööle. Aga tööpäev ei olnud veel alanud, uks oli lukus ja tal ei olnud võtit. Tondid lugesid sel ajal tema pabereid. Aga palju pabereid tal ei olnud. Tondid tegid ukselingi külge verepleki ja läksid ära.