Ei tunne kummitusi

Läksin ühele mehele külla. Seal toimus suur pidu. Algul seisime püsti ja seejärel istusime ümber laua. Mees rääkis, et tema kodus kummitab. Ta ütles, et peaks mõnda rahulikumasse kohta kolima, aga kolima hakates võib veel hullema kummituse otsa sattuda. Vaevalt oli ta seda öelnud, kui laualina alt tuli käsi, mis haaras mul põlvest. Arvasin, et see ongi kummitus. Olin valmis eluga hüvasti jätma. Aga siis nägin, et laua all on hoopis väike laps. Küsisin, kelle laps see on. Keegi ei teadnud. Mulle hakkas tunduma, et ta on ikkagi kummitus või kummituse laps. Laps haaras laua pealt vorstisaia ja jooksis majast minema. Mees ütles, et vähe sellest, et kummitab, vargapoisid tungivad ka korterisse. Üks külaline arvas, et kui vargad teaksid, et siin kummitab, siis nad ei tuleks. Üks teine külaline ütles, et talle tuli meelde, et ta peab kiiresti ära minema.