Maod kodus

Meil oli nüüd kodus madu, kes nühkis ennast vastu minu jalgu, et sooja saada. Kuna majja oli ilmunud ka viis maoraamatut viit erinevat liiki madude kohta, siis järelikult pidi meil olema kodus viis madu. Raamatutes õpetati, kuidas madusid tuleb toita, aga mina ei viitsinud neid lugeda. Ma olin madudest vähem huvitatud kui teised. Tegelikult pidid maod olema kõige rohkem minu omad, sest mina olin mao aastal sündinud. Küsisin, mis siis saab, kui kütteperiood algab ja madu ennast vastu radiaatorit nühib. Vend vastas, et siis nad hukkuvad. Mõtlesin, et võibolla madu siiski ei lähe vastu radiaatorit, sest ta saab aru, kust poolt sooja kiirgab. Maod võisid olla ka ema omad, sest ema oli samuti mao aastal sündinud.

*
Olin saanud proovikirjandi kahe. See oli halb, sest nüüd oli oodata, et õpetaja paneb mulle harjumusest lõpukirjandi ka kahe. Õppeaasta algul oli minu kirjandi hinne veel viis. Võibolla õpetajale ei meeldinud, et ma kirjutasin kirjandiks ilukirjandusliku jutu. Aga õppeaasta alguse viieline kirjand oli samuti ilukirjanduslik. Võibolla võeti hinnet alla sellepärast, et ma ei kirjutanud kirjandit lõpukirjandi, vaid tavalise kirjandi pikkuses. Või siis olin ma grammatikat unustanud ja rohkem vigu tegema hakanud. Aga see ei paistnud tõenäoline, sest nüüd olin kirjutades just enesekindlam kui varem. Kui hinne läks alla keelevigade pärast, siis pidid need olema kokku ja lahku kirjutamise vead, sest kõige rohkem kahtlesin selle juures. Aga ema oli õpetanud, et paljusid sõnu võibki kirjutada kahte moodi. Mõtlesin, et enne homset lõpukirjandit loen täna grammatikaraamatut.

*
Istusin ülikooli loengus. Õppejõud küsis, kas me ühte asja teame, millest tal polnud aega pikemalt rääkida. Üks tüdruk vastas, et üks poiss rääkis sellest. Mina täpsustasin, et sellest räägiti ajaloofilosoofia loengus. Mõtlesin, et see kursusevend, keda vist mainiti, peab seega praegu siin loengus olema. Seega ta minust ei pääse, kuigi ei võtnud minu feisbuki liitumiskutset vastu. Aga võibolla peeti silmas hoopis ühte teist kursusevenda. Panin tähele, et õppejõud rääkis niimoodi, et eeldas, et kõigil on kõik varem õpitu meeles. Sellepärast siis mulle juhendaja oligi öelnud, et magistritöös ei pea seletama, kes on Garibaldi. Mina olin arvanud, et joonealustes märkustes võiks seda öelda, sest võibolla lugejal ei ole tema sünni- ja surma-aasta meeles. Õppejõud kirjutas tahvlile pikema jutu valmis ja seejärel ootas vaikides, kuni me selle konspekti kirjutame. Ta vaikis kaua, aga ma ei saanud ikka veel kirjutamisega lõpetatud. Kirjutamine oleks võinud lõppeda samal hetkel, kui ta suu kinni paneb. Õppejõud hakkas teisele tahvlile järgmise klassi materjali kirjutama. Ütlesin, et külgtahvlilt näeb halvemini.