Saksa keele grammatika

Ükskord oleks nagu uudistes räägitud, et saksa keele õigekirjutuses toimus reform, nii et muuhulgas ei pea enam nimisõnu suure tähega kirjutama. Olevat jäänud nii, et parempoolsed lehed kirjutavad vana ja vasakpoolsed uue grammatika järgi. Aga kui ma praegu kontrolliks saksa lehti vaatasin, siis väikse algustähega nimisõnu ei leidnud ma ühestki. Igatahes lihtsustab suure algustähe kasutamine saksa keele puhul arusaamist, sest seal on sõnu, mille hääldus on ühesugune, aga väikse algustähega on ta tegusõna ja suurega nimisõna. Selline reegel tuleks vist veel rohkem kasuks inglise keele puhul, kus seda siiski ei ole. Sakslane saab vist häälduse järgi ka päris hästi aru, milline on nimi- ja milline tegusõna, sest nende asukoht lauses on erinev. Saksa keelt võiks nimetada "kes viimasena naerab, naerab paremini" keeleks, sest seal jäetakse nii lause põhitunnuseks olev öeldis lause lõppu kui ka liitsõnade puhul on põhiosa selle viimane osa. Nii ei ütle sakslane kakskümmend üks, vaid üks ja kakskümmend.