Pooleli turniir

Maleturniir toimus kolmandat ja arvatavasti viimast nädalat järjest kolmapäeval. Eile hommikul õppisin selleks valmistumiseks üle tüki aja vankrilõppmänge. Aga õhtul otsustasin, et mängima ma ei lähe, sest nädala keskel tahan tööd teha, ei taha rahva keskel viibida ja tahan hommikul rohkem unenägusid näha. Algul mõtlesin, et ei lähe tulemusi ka vaatama. Aga täna siiski läksin, sest käin nagunii iga päev jalutamas ja selle võib mingis kohas käimisega ühendada ja ma olen lubanud iga nädal malest kirjutada. Üleni vaatasin pealt mängu Marksoo-Tätte. Mängiti kümneminutilise mõtlemisajaga. Vahetati lipp kahe vankri vastu. Marksoo pani mõlemad vankrid eelviimasele reale, aga Tätte omalt poolt lipu ja oda samale diagonaalile, mis oli päästmatu matiähvardus. Sellega lõppes mäng juba enne lõppmängu jõudmist. Edasi läksin vaatasin mängu Seljodkin-Kääp lõppu. Materjali oli laual võrdselt, aga Seljodkinil a-liinil ohtlik vabaettur. Minu meelest sai Seljodkin selle vankri ja ratsu toetusel lippu viia. Aga mõlemapoolses ajapuuduses ta hoopis kaotas kuningaga pandud kahvli tagajärjel viguri ja lasi vabaetturi Kääbi kahe tavalise etturi vastu välja vahetada. Edasi mängis ettevaatamatult Kääp ja lõpus ähvardas teda vist kolmekäiguline matt või vähemalt viguri tagasiandmine. Aga Kääbi aeg kukkus ja ta andis sellest ise märku. Neid mänge pealt vaadata oli huvitav, aga sellega sai isu otsa. Selgus, et olin kohale jõudnud liiga vara ja ees oli veel kaks vooru. Kohale mineku ajal olin ka poolel teel paduvihma kätte jäänud ja tahtsin minna kuivemaid riideid selga panema. Kui ära tulin, juhtis parajasti Kõiv, aga auhindade jagunemine polnud selgunud. Osavõtjaid oli 14 ja mängiti ringsüsteemis.