Päriselt külas

Sõin Helina kollaseid ploome. Läksin Helina poole ja ütlesin, et võtsin tema purgist ploome. Helina vastas, et tal ploomipurki ei ole, ta tõi hoopis peolt toitu kaasa. Ta ütles, et vaat see oli asjalik pidu. Tuldi teatama, et ma täna enam ühiselamust välja ei pääse, sest välisuks pannakse õhtul lukku. Küsisin, kas mõnest esimese korruse aknast ei saa välja hüpata. Vastati, et ei saa, sest esimesel korrusel on purunemiskindlad klaasid. Mul soovitati kodus valetada, et ma jäin televiisorist spordivõistlust vaatama. Mõtlesin, et varem ma kaalusin, kas ei peaks Helinale külla minema, aga nüüd käisin päriselt. Õigemini nägin seda päriselt unes.

*
Avasin sahtli, kus olid ajalehe malenurgad. Need olid ajalehest välja rebitud. Lõikasin ühe serva kääridega sirgemaks. Aga lõikasin liiga palju, nii et osa käike tuli küljest. Vanaema küsis, kas Helina mees siis ei näinud, et Helinale kirju tuli. Ema vastas, et see ei olnud nii, nad elasid erinevates linnades. Vanaema rääkis, et ta ei saa aru, miks ajalehes ühte reklaami nii palju kordi avaldatakse. Ütlesin, et ühe laulu sõnad on "Ma tuhat korda tänan sind". Vanaema vastas, et arvatavasti nad sellest eeskuju võtavadki. Olin Meelva maja taga. Puuõitel lendasid mesilased, kes hakkasid minu ümber tiirutama. Läksin puust kaugemale, aga üks mesilane tiirutas edasi. Mõtlesin, et peaks ta käega eemale lükkama, et ta ei nõelaks. Aga seda võiks ta võtta rünnakuna ja just nõelata. Lõpuks mesilane eemaldus.