Kokkutulek raamatukogus

Olin hakanud koostama ühe autori artiklitest raamatut. Aga sain teada, et Klaus on juba sama autori raamatu koostanud. Klaus oli raamatusse pannud ka neid artikleid, mille mina olin uue raamatu jaoks arvutisse sisestanud - Pätsist ja malest. Siis ma ei saanud neid uude raamatusse panna, aga nende välja jätmine oleks kavandatud kompositsiooni ära rikkunud. Mõne artikliga võis juhtuda, et kattuvust ei pane tähele. Klaus oli siiski valinud välja üldiselt teistsuguseid artikleid kui mina eelistasin. Mina valisin palju artikleid isikute kohta, aga Klaus mitte, sest ta polnud ajalugu õppinud. Selle asemel oli ta raamatusse pannud pikkade pealkirjadega artikleid. Järelsõna ei olnud ta kirjutanud ise, vaid oli tellinud kelleltki teiselt. Mõtlesin, et võibolla siis mina ei kirjuta ka ise, vaid tellin samalt inimeselt, sest tema on teemaga tuttav. Tegelikult tahtsin ma rohkem ise kirjutada. Selle jaoks pidin Klausi koostatud raamatu ka läbi lugema. Arutasin isaga, kas üldse anda sellelt autorilt uut raamatut välja, kui Klaus on juba ühe koostanud.

*

Olin kuulutanud välja, et tänane klassikokkutulek toimub linnaraamatukogus. Aga kedagi peale minu ei tulnud kohale. Olin raamatukogus aja kinni pannud ja nüüd oli imelik, kui töötajad pidid nägema, et üritus jääb ära. Võibolla ma valisin ebasobiva koha. Nüüd tuli mulle meelde, et ma ei olnudki kohe raamatukogu toimumiskohana välja kuulutanud, vaid olin klassi listi kirjutanud, et esimese variandina tuleb pähe see. Selle peale olid teised vastanud, et raamatukogu sobib. Ekskursioon raamatukogus pidi toimuma ilma giidita, et me saaks asju pikemalt vaadata. Raamatukogu asus Lossi tänaval ja samal tänaval elasin ma ka ise. Mõned klassikaaslased tulid klassikokkutulekule kohale, aga mina magasin. Üks klassiõde küsis, kas mina ka raamatukokku ekskursioonile tulen. Vastasin, et ei, ma tahan magada. Hoidsin pead mineraalväetise terade peal. Ütlesin, et ega see väetis on mürgine. Mõtlesin, et vannituba on Raekoja platsil, aga ma ei taha ööriietega rahva hulgast läbi minna, seetõttu loobun pesemisest ja panen siinsamas päevariided selga. Olin köögis ja isa tuli mulle ühte korraldust andma. Ta andis selle väga valju häälega. Karjusin veel valjemini vastu, et kõrva ei karjuta. Tõnu rääkis, et kui tema sõjaväes oli, siis ta saavutas, et sõdurite peale ei karjutud. Parandasin, et kehalise kasvatuse tunnis. Tõnu ütles, et ta mõtleb just sõjaväge. Ta lisas, et kui sõdurite peale oleks karjutud, siis nad oleksid olnud lahingus kõlbmatud.