Doktoritöö keskajast

Sakslased arreteerisid meid. Meist said poliitvangid. Aga vanglas olles tegutsesin sakslaste vastu. Sakslased ei saanud sellest aru. Nad arvasid, et kui ma kirjutan oma riigist, siis see on mälestus sellest, kui eestlastel veel oma riik oli. Tegelikult tahtsin seda taastada. Kuulasin vangilaagris raadiot, kuigi see ei olnud lubatud.

*
Mõtlesin, et doktoritöö kirjutan ma keskaja kohta, kuigi varem õppisin lähiajalugu. Siis huvitas mind poliitika, aga nüüd ajalugu. Taotlen, et mind võetaks doktoriõppesse väitekirja teemaga "Nägemus keskajast". Aga sellise teemaga ei võetaks mind arvatavasti vastu, sest mõeldaks, et see on lihtsalt esimene pealkiri, mis keskaja kohta pähe tuleb, ja et see näitab, et minu teadmised keskaja kohta on väiksed. Ma võin võtta töö teemaks ka "Eesti kuuluvus Euroopasse keskajal". Keskaja piirideks võtaksin selles Eesti keskaja piirid - muistsest vabadusvõitlusest Liivi sõjani. Aga selle teemaga mind ka vastu ei võetaks, sest arvataks, et see on seotud Euroopa Liidu vastasusega. Võin kirjutada uurimistöö ka kroonikate kohta, nagu E. Teder tegi. Doktoriõppesse vastuvõtt otsustatakse septembris, aga ma hakkan juba suvel kirjutama, et pärast ajast puudus ei tuleks. Loen läbi kõik kodus olevad keskaja teemalised raamatud ja kirjutan nende kohta kaustikusse mõtteid üles. Loen läbi raamatu "The Waning of the Middle Ages" ja kooli keskaja õpiku. Aga mitte nõukogudeaegse, vaid praeguse. Kui kodus olevad raamatud on läbi, siis võtan raamatukogust juurde. Selleks kasutan kataloogi märksõnaotsingut märksõnaga "keskaeg". Ma ei esita enne doktoriõppesse vastuvõtu avaldust, kui mul on kaustikusse doktoritöö mustand valmis kirjutatud. Avalduse esitan koos selle kaustikuga, et nähtaks, et ma kirjutaksin nii hea töö, et mind tasub vastu võtta. Vastu võtmise järel hakkan otsima viiteid ja muud moodi tööd viimistlema.


*
Särgava mängis ühe teise mehega kaarte. Nad tõmbasid pakist kordamööda kaarte ja siis selgus, kumb peab raha maksma. Nad mängisid sõbralikult, kuigi iga hetk võis kaotada suuri summasid. Nad pidid minu arusaamise järgi tõmbama korraga ühe kaardi, aga ühel korral teisel mehel tuli neid palju kätte. Kolmandana lülitus mängu Narusberg. Ta vaatas sellise näoga minu poole, nagu arvaks, et mina tahan ka mängida, kuigi ma ei tahtnud. Istusin koolitunnis klassis 306, kus õpetaja rääkis sellest mängust inglise keele õpetamise eesmärgil. Istusin alguses uksepoolses ja seejärel aknapoolses reas. Tegin vihikusse tahvlilt mõned märkmed, aga üldiselt ei saanud millestki aru. Minu selja taga istuv Artur käitus ülbelt ja hakkasin temaga kaklema.