Nõrgamõistuslik tüdruk

Meie kodus elas üks nõrgamõistuslik tüdruk. Lugesin talle hommikul raamatut ette. Olin ette valmistanud, millise lehekülje ma loen, aga lugemise käigus jätsin siiski osa lauseid vahele, sest need olid sisutud. Tüdruk ei teinud ettelugemise peale teist nägu. Teisel hommikul tuli ta oma voodisse magama. Vend märkas tal kaela peal haava. Tüdruk seletas, et see tekkis kukkumisest. Mina kahtlustasin, et ta on proovinud ennast puua. Püüdsin üles tõusta, et mitte tüdrukust kauem magada, sest kartsin, et muidu ta võib mulle hantliga vastu pead lüia. Ütlesin, et ma saan juba liigutada, aga silmad veel lahti ei tule. Selle tüdrukuga koos elada oli nagu muinasjutt. Selle poolest sarnanes ta Helinaga, aga Helina oli targem.

*
Mind oli süüdistatud ühes keskkonnas blogide lugemise eest, et minul pole õigust neid lugeda, ma olevat kasutanud nende avamiseks vendadelt saadud konfidentsiaalset informatsiooni. Tegelikult ma polnud mingit informatsiooni saanud, vaid olin paroolid loogika järgi ära arvanud. Olin olnud uhke, et sain need lahti, aga tuli välja, et mõned peavad blogi ainult oma perekonna jaoks. Väljusin majast. Raun ütles mulle, et täna toimub tema majas iga-aastane ettelugemisõhtu. Olin seal kunagi käinud, aga viimastel kordadel mitte. Küsisin, kas mulle selle kohta kiri ka tuleb. Raun vastas, et ta võib saata. Läksin seekord jälle kohale. Ettekande teemaks oli üks ladinakeelne ütlus. Kuulama tuli palju üliõpilasi, sest neile lubati selle eest ainepunkt. Minul ainepunkti loota ei olnud, sest mina enam ülikoolis ei käinud.