"Indiaani püramiidide saladused"

Miloslav Stingl. "Indiaani püramiidide saladused". Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar. Tallinn, 1977. Originaal 1969.

Raamat räägib kõrgematest indiaani kultuuridest ja nende ajaloo uurimiseks tehtud retkedest, kõige rohkem maiadest. Maiade teema on praegu aktuaalne seoses peatse maiade kalendri lõppemisega, millega seoses oodatakse maailmalõppu. Ühel päeval lugesin internetist, nagu oleks just tänavu avastatud, et maia kalender ulatus siiski kaugemale, aga see oli tõenäoliselt libauudis.

Nii Euroopas kui ka Ameerikas olid varasemas ajaloos kõrgemad kultuurid lõunapool ja praegu edukamad riigid põhjapool. See on seletatav ilmselt sellega, et vanasti oleks pidanud põhjas kõrge kultuuri üleval hoidmiseks võimatult palju tööd tegema, aga nüüd on põhjas suurem tööharjumus ja lõunas takistab kuum päike liiga palju töötamast, vahepeal on vaja siestat pidada. Keskkoolis õppisime, et kliima ja rahvaste iseloomu vahelisest seosest kirjutas Montesquieu. Tänavu lugesin eesti ajaloolase H. Sepa artiklit selle kohta, et eestlaste iseloom sõltub karmist kliimast. Seda kirjutas ta ajal, kui eestlased tegelesid veel rohkem põllumajandusega ja pidid palju loodusega kokku puutuma. Praeguse aja linnastunud eestlased enam sellest mõttest aru ei saanud ja vaidlesid vastu, et iseloom ei sõltu temperatuurist, vaid palgast.

Läbi saadud raamatu kirjutamise ajaks oli avastatud 150 maia linna. Maiad ei ole välja surnud, aga nende kultuur on alla käinud ja neist olid saanud vaesed põlluharijad. Kui urbaniseerumine on üks neljast moderniseerumise põhitunnusest (koos industrialiseerumise, sekulariseerumise ja demokratiseerumisega), siis maiad aja möödudes hoopis ruraliseerusid.

Maia linnad olid asunud algul ühel alal ja hiljem olid nad kolinud lõunapoole. Clive Ponting raamatus "Maailma roheline ajalugu" (eesti keeles 2002, inglise keeles 1991) seletab vajadust kolida ainult inimtegevusest tingitud looduse väljakurnamisega, aga Stingl mainib sellist varianti ühe võimalusena mitme hulgas.

Nagu pealkiri ütleb, olid maia arhitektuuris kõige tähelepanuväärsemaks saavutuseks püramiidid. Aga fotodelt näen, et need olid siiski vähem püramiidi kujulised kui Egiptuse omad. Matemaatikas on püramiidi üks külg hulknurk ja teised kolmnurgad. Indiaani püramiidid on Egiptuse omadega võrreldes trapetsikujulisemad, mõni rohkem ja mõni vähem.

Stingli väitel olid teadlased ammu kindlaks teinud, et indiaani püramiidid ei olnud ehitatud Egiptuse omade eeskujul, vaid juhuslikult sarnased, nagu maailma kultuuride vahel olevat üldse palju juhuslikke kokkulangevusi. Siiski ilmus eesti keeles aasta hiljem raamat "Papüürusalusega üle Atlandi" (vene keeles 1973) sellest, kuidas tehti eksperimentaalselt kindlaks, et vanadel egiptlastel oli võimalik üle ookeani sõita, sest tee Vanast Maailmast Ameerikasse on sõidutingimuste tõttu lühem kui vastupidises suunas. Arvaks siiski, et egiptlastel oli raskem ookeani ületada kui eksperimenteerijatel, sest nad ei teadnud ette, mis suunas sõita. Ja kui Kolumbuse Ameerikasse jõudmise järel surid indiaanlased kõige rohkem Euroopa haigustesse nende vastu immuunsuse puudumise tõttu, siis võimalikud varasemad ookeani ületamised polnud neile veel immuunsust andnud.

Maiade üle saavutasid juba enne hispaanlasi võimu tolteegid, kes olid sõjakamad ja kultuuritumad kui maiad. Suurema sõjakuse ja kultuurituse kombinatsioon on sama, mis Kreeka ja Rooma või Ateena ja Sparta puhul. Tolteegid võtsid hiljem ise maiade keele üle, aga võimu hoidsid enda käes.

Romaanist "Hirvekütt" on meeles, et seal praegusel Ameerika Ühendriikide alal pidasid indiaanlased õigeks küttida ainult liha saamiseks ja põlgasid karusnahakütte. Sellest jääb mulje, et Ameerika rahvad olid humaansemad. Aga Stingl vastupidi toob välja indiaanlaste suurt julmust inimeste ohverdamisel. Ohvrid ei paistnud siiski väga enda ohverdamise vastu olevat. Mehed torkasid endast ise augu läbi ja tantsisid, kuni paljud neist verest tühjaks jooksid. Naised, keda ohverdati, said jumala abikaasaks. Aga inimesi hukati ka karistuseks, näiteks abielu rikkumise eest. Teises peatükis kirjutati sellest, et indiaanlased uskusid Päikse ja Kuu omavahel abielus olevat, kusjuures Kuu rikkunud abielu, aga sellega seoses mingit karistust ei mainitud.

Raamatust "Korvpall" oli meelde jäänud, et selle mängu leiutasid valged konkreetsel aastal üsna hiljuti. Aga korvpalli sarnast mängu mängisid ka maiad. Entsüklopeedia kinnitab, et korvpall leiutati indiaanlaste mängu eeskujul.

Kui indiaanlased mängisid palli, siis tõenäoliselt nad nägid, et see veereb. Aga sellest hoolimata ei tundnud nad ei ratast ega veoloomi. T. Kulmar rääkis keskkooli usundiloo tunnis, et maiad leiutasid tohutult suuri arve, aga ei tulnud praktiliste asjade peale nagu ratta leiutamine. Stingl kirjutab, et kuigi inimeste ohverdamise tõttu olid indiaanlastel võimalus inimese anatoomiat paremini tundma õppida kui eurooplastel, oli ka nende meditsiin väga maha jäänud. Aga teises peatükis kirjutatakse ootamatult, et maiad oskasid hambaid plombeerida. A. Liim ülikooli Eesti kooliajaloo kursusel rääkis sellest, et vanasti ei õpetatud ülikoolis stomatoloogiat, sest hamba võis igaüks lihtsalt välja tõmmata.

Maiade filosoofia olevat olnud dualistlik. Dualismi eest kritiseeris Uku Masing indoeurooplasi. Maiad kasutasid matemaatikas kahekümnendsüsteemi. Olen kuulnud, et Euroopas põhinevad kahekümnendsüsteemil baski keele arvude nimed. Maia kahekümnendsüsteemi eeskujul on autor jaganud oma raamatu 20 peatükiks.