Proovisin kuubikut kokku panna. Ütlesin, et mulle tuleb seda õpetada. Ma teen kogu aeg sama vea. Kui ma ühte külge kokku panen, pean teistel külgedel endise olukorra taastama, aga taastan kõigil. Ütlesin, et rohelist on ju kaks tükki. Vend küsis, mis siis. Ütlesin, et algul ma vaatasin, et üks roheline, aga üks on heledam ja teine tumedam.
*
Linnas toimusid plahvatused. Joonistasin selle kohta pilti. Pildile kirjutasin, mis seal on. Ma ei kirjutanud tähti järjest, vaid läbisegi. Nii ei oleks keegi seda lugeda osanud. Või mõni andekam siiski. Ema jättis pildi alguse vahele ja ütles edasise kohta, et nii, siin on kaks maja. Ta hakkas neid võrdlema.
*
Raamatusarjas oli ilmunud uus raamat. See oli ühe kuulsa ameeriklase kohta. Ta oli laulja ja ajakirjanik. Kiideti, kui hea tema muusika parajasti kõlab ja kui ilus uks tal on. Minu meelest see inimene oli tähtis ainult ameeriklaste jaoks. Eestlaste jaoks oli ta vähem tähtis kui teised, kelle kohta selles sarjas raamatud olid ilmunud. See inimene oli neeger. Mulle tundus, et tema polpulaarsus põhineb peakujul, mitte andekusel. Andsin tagatoas väiksele Toomale särgi. See oli talle lühike. Ütlesin, et see on Tõnise ja Joosepi särk. Toomas vaidles vastu, et Villemi, sest see oli nii väike. Ema tuli uksest sisse. Toomas ei tahtnud talle näidata, kui lühike särk tal seljas on.
reede, september 14, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar