Seisuste järjekord

Sellest ajast, kui õppisime põhikoolis Prantsuse revolutsiooni eelset generaalstaatide kokkutulekut, tean, et seal oli esimene seisus vaimulikud ja teine aadel. Sellest lähtusin ka luulekogu "Kolm seisus" tsükleid järjestades. Järjestus tundub olevat õnnestunud, sest mulle on öeldud, et algus on kõige parem. Inimesed ajavad seisuste järjekorra kergesti segi, pidades esimeseks aadlit. Aga täielikult nad ei eksi. Täna lugesin, et kõigil maadel ei olnud seisuste järjestus sama. Vähemalt Rootsi riigis oli aadel esikohal. Raamat ütleb siiski, et Rootsi oli selles suhtes ebatavaline juhtum. Kuna Eesti oli Rootsi riigi osa, siis see laienes võibolla ka Eestile. Tegelikult ma Eesti järjestust ei tea. Prantsusmaal oli ka riigipea kuningas, aga vähemalt Richelieu ajal juhtis riiki rohkem kardinal. Rootsis oli vist autoliikluse suund ka algul suuremale jaole Euroopale vastupidine. Enne autosid sõideti hobustega. Hobusevankrid ei tohtinud ka kokku põrgata, aga neid vist suunavöönditesse jagatud ei olnud. Täna lugesin, et vanasti olid hobused praegusest palju väiksemad ka.