Saksa keele harjutus

Oli saksa keele tund. Pidime lugema harjutust, kus olid laused selle kohta, kes mida ütleb. Sageli pidin lauset ette lugema mina. Mitmel korral ütlesin, et lauses on selline tegelane, kes ei pea midagi ütlema. Reeli ei pidanud vist ühelgi korral midagi ette lugema. Sosistasin pinginaabrile, et ma räägin sageli, et teised ei pea rääkima. Hakkasin mõtlema, kas Reeli üldse oli saksa keele rühmas. Ta õppis võibolla hoopis prantsuse keelt. Või oli ta algul saksa keele rühmas, aga hiljem läks prantsuse keelde üle. Olin olnud temaga veel samas ladina ja inglise keele rühmas. Aga inglise keele tunnis olin temaga ühes rühmas ainult esimeses tunnis, kui pidin teda tutvustama, teiseks tunniks tehti rühmad ümber. Praegu olid saksa keele tunnis ainult mõned inimesed. Sander luges harjutust, istudes aknapoolse rea teises pingis. Õpetaja istus tema taga. Mina seisin uksepoolse rea viimases pingis. Sander tõusis ka püsti. Õpetaja ütles, et Sander tõusis püsti. Aga Sander tegi seda ainult selleks, et kõndida harjutust lugema klassi ette õpetaja laua taha. Kui nägin, et õpetaja ei pea püsti seismist õigeks, istusin maha. Mõtlesin, et võibolla on mul magistriõppe lõpetamiseks lubatud tähtaeg juba möödas. Magistriõpe tuli lõpetada viie aastaga. Ma olin magistriõppes juba aastal 2003 ja nüüd oli sellest möödas juba rohkem kui viis aastat. Või ei, ma astusin magistriõppesse aastal 2005, aga nüüd oli 2012, nii et ikkagi üle viie aasta möödas. Tegelikult ma teadsin, et mõned olid varasemal ajal kraadiõppes kümme aastat olnud. Mulle tuli meelde, et mul on diplom olemas, siis mul peaks ikkagi magistriõpe lõpetatud olema. Aga esimesel korral, kui minu magistritööd arutati, oli siiski öeldud, et töö ei ole veel kaitsmisküps.