Vähemalt üks lugemissaal lahti

Augustis pikendati kirjandusmuuseumi kinniolekut 3. septembrini, aga eile sinna minnes oli juba väljas silt, et remont kestab oktoobri lõpuni. Läksin edasi ülikooli raamatukokku, sest see pidi ka eile lahti tehtama. Aga selgus, et kolmanda korruse lugemissaalid olid veel suletud, samuti ei saanud hoidlatest raamatuid välja tellida. Avatud oli siiski teise korruse vanade raamatute lugemissaal, kus riiulis oli väljas osa mulle vajalikest raamatutest. Käisin täna ka seal. Natuke segas remondi müra. Aga kõige hullem see ei olnud. Nägin raamatukogus nii eile kui ka täna sama tuttavat. Eile nägin teda kaks korda. Esimest korda tänaval kirjandusmuuseumi poole kõndides. Ta tuli üle tee ja ütles järjest kahele inimesele tere, kellest üks olin mina. Teine teretatu ei paistnud mulle tuttav olevat. Aga ma nägin teda vist ainult selja tagant. Kui teretanud mees nii sageli tänaval vastu tuleb, siis peaks teisi tuttavaid ka tulema, aga ei tunne neid ära. Sageli ma näen sarnasust mõne tuttavaga, aga ei ole kindel, et see on tema. Vahel vastutulijad teretavad kedagi, aga kui ma neid ära ei tunne, siis järeldan, et nad räägivad mobiiltelefoniga.