Tolmukübemed pildile

Mul oli käes fotoaparaat. Vaatasin, et nüüd vist õnnestub õhus lendavaid tolmukübemeid pildistada, nii et aparaat teeks teravaks need, mitte kaugema tausta. Hakkasin tegema uut moodi fotosid. Muuhulgas pildistasin vannitoa kraani. Siis läks aparaat katki. Tal tulid kruvid lahti. Istusin laua taga ja vaatasin, et kui ma kruvid kinni keeran, saab aparaadi vist jälle korda.

*
Õpetaja näitas ühe õpilase vihikust sinna joonistatud kaarte ja rääkis, et need on halvasti välja tulnud. Minu arvates olid need just väga ilusad. Rohkem ma õpetajat ei jälginud, vaid jäin laua peal magama. Mõtlesin, et ma peaks hakkama kodus lõpukirjandiks valmistumiseks iseseisvalt kirjandeid kirjutama. Aga võibolla ka mitte, sest kui liiga palju kirjutada, kaob selle tegevuse vastu huvi ära ja lõpukirjand tuleb halvem. Külli läks klassi ette vastama. Ta pidi nimetama kellegi, kellega koos vastata. Ta nimetas mind. Mõtlesin, et mina olen talle klassikaaslastest kõige parema mulje jätnud. Aga kui ma olin klassi ette läinud, tuli sinna ka mitu klassivenda, kes ütlesid ähvardava häälega: nii et Simo, jah. Nad olid seda üks korda varem ka öelnud, siis nad olid teinud proovi. Nende jutt pidi tähendama, et nende meelest on mul alati põhjendamatult halb tuju, ka heade sündmuste puhul. Lõin kõiki mulle lähenevaid klassivendasid, aga Küllit mitte, sest ta oli tüdruk. Mõtlesin öelda, et ma võin tüdrukut ka lüia, kui ta valesti käitub. Mõtlesin, et nüüd jäi klassivendadele ikkagi mulje, et mina käitun halvemini kui nemad, sest nemad polnud mind löönud. Viisin ühe klassivenna esimesele korrusele direktori kabinetti, et ta oma käitumisest direktorile räägiks.