Olime välismaal. Pidime hakkama koju tagasi sõitma. Soomlane läks ees. Kartsin, et kaotan ta silmist. Kui buss kodule lähenes, siis nägin, et vahepeal on uusi maju ehitatud. Ei oldud rahul, et meie aknast enam kanal ei paista, vaid peame vaatama vastasmaja aknaid. Kaalusime mõtet, kas ei peaks sellesse uude majja kolima, et paremat vaadet saada. Aga leidsin, et seal on automüra liiga suur. Meie majas läks olukord selle poolest isegi paremaks, et uued majad summutasid autode hääli. Maju oli ehitatud ka õue keskele, nii et uue maja aken oli otse meie akna kõrval. Nüüd ei tohtinud kodus valju häälega rääkida, sest see oleks uude naabermajja ära kostnud. Läksin naaberõuele, kuhu oli kogunenud suur rahvamass. Seal algas ülikooli loeng. Jäin seda kuulama, kuigi ma enam ülikoolis ei käinud. Naisõppejõud rääkis, et see saal on liiga suur. Tegelikult oli see rahvast täis. Õppejõud rääkis, kui rangelt ta hindab. Ta rääkis, et eelmisel semestril sai kõige parem üliõpilane tema käest kümnepallisüsteemis hinded 9, 6 ja 1. Õppejõud naeris ja kordas öeldut. Vaatasin, et hinded olid kirjas hoopis järjekorras 9, 1, 6.
*
Tõnu tahtis hakata maalima. Ta vaatas kurvalt, et minu vanemad pildid olid saanud märjaks. Ütlesin, et vesi natuke kahjustab neid iga kord, aga mitte täielikult. Õnneks on mul neist fotod fotoaparaadis olemas. Tõnu läks veepurki tooma. Ma ei teadnud üldse, miks olid kolm pilti laua peal, mitte riiulis albumi vahel.
pühapäev, september 30, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar