Akendeta maa

Läksin bussi peale. Sama bussi peale tuli ka Raido. Ta ostis juhilt pileti, küsides hinnasoodustust kursuse välimäärajat ette näidates. Küsisin Raidolt, kas tal ei ole ka üliõpilaspiletit. Ta vastas, et ei ole. Rääkisin, et mul ka algul ei olnud, aga hiljem ma võtsin. Kui mul veel ei olnud, siis küsisin poole hinnaga piletit sama asja ette näidates. Või mitte sama, vaid õpinguraamatut. Üks kord anti poole hinnaga pilet, aga teine kord keelduti. Aga A. ja K. Must maksid mulle sõidu kinni. Mõtlesin, et oleks võinud lisada, et nad arvasid, et tegemist on kahe otsa piletitega, sest pilet müüdi poole kaupa. Buss hakkas kesklinna jõudma. Vanemuise tänaval oli suur rahvahulk. Ütlesin, et siin toimuvad nii suured meeleavaldused, aga ajalehed vaikivad osad neist täielikult maha. Ajakirjanik Krister tegi selle peale ahastavat häält. Ta ütles, et erinevaid inimesi ärritavad ajalehe juures erinevad asjad. Mõtlesin, et võibolla siin täna ei olegi meeleavaldus, vaid on 1. jaanuar ja võibolla tähistatakse aastavahetust.

*
Jõudsime ühele maale. Sellel maal vaaetpiiril pilt kogu aeg vahetus. Mõtlesin, et see on nõiutud maa, kus kummitab. Aga selgus, et vaatepiiril on televiisor. Sellel maal kõndisid kõik inimesed peale meie väga aeglaselt ja vaevaliselt, nagu liiguks siin aeg teise kiirusega. Kartsin, et siis võib aeg liikuda teise kiirusega ka meie jaoks ja koju tagasi minnes võib olla seal väga palju aega möödunud nagu muinasjuttudes. Läksime järgmisele maale. Sellel erinevalt eelmisest ei olnud majadel aknaid, vaid hooned olid üleni kaetud kirjalike plakatitega. Läksime ühte majja sisse. Sellel ei olnud seespool ka aknaid, ruume ega treppe, vaid üles liiguti mööda õõnsa hoone seina kõndides. Ühel korrusel oli keset saali kassa, mille taga müüs kaupa paljaste rindadega kassapidaja. Sellel maal olid kõik kassapidajad paljaste rindadega. Raamatud olid sellel maal erinevalt eelmisest keelatud. Ainsad kirjalikud tekstid olid plakatid maja väliskülgedel. Need plakatid reklaamisid kõik kaupu, mida kassapidajad müüsid. Üks väike ruum seal siiski oli. Selles ruumis oli voodi. Vaatasin madratsi alla. Madratsi alumisel küljel oli inimese luukere raieskeem. Uksest tuli sisse üks mees, kes andis kirve. Küsisime, milleks see. Mees seletas, et sellel maal kehtib kord, et kui naine meelitab mehe voodisse, mida juhtub küll harva, siis on sellel naisel õigus see mees tükkideks raiuda. Ja kui mees meelitab naise voodisse, mida juhtub veel harvem, siis võib mees naise tükkideks raiuda.