Paul Keres 90

Saatsin aastal 2006 "Maalehele" artikli, mida ei avaldatud. Avaldan selle nüüd:

7. jaanuaril möödub 90 aastat Paul Kerese sünnist. Kuigi Keres lahkus meie hulgast juba enne oma 60. sünnipäeva, elab tema vaim edasi.

Sellest annab tunnistust kasvõi Kerese juubeliürituste programm. Tallinnasse on lubanud tulla teiste hulgas male eksmaailmameistrid Boriss Spasski ja Anatoli Karpov. Rahvusvahelisel kollokviumil kõnelemiseks andsid nõusoleku ka Riigikogu esimees Ene Ergma ja ekspeaminister Mart Laar. Mängitakse malet, nii turniiri kui ka simultaani vormis.

Kui eestikeelse sõna "male" looja Ado Grenzstein avaldas soovi, et nimetatud mäng Eestis rahvamänguks saaks, siis tänu Keresele sai see ka teoks. Tema tähelennu algus tõi Eesti maletajaskonda palju uusi liikmeid ja muutis tugevamaks ka vanad.

Peale võitudega innustamise aitas Keres malet propageerida ka kirjasõna abil. Esmalt asus ta toimetama ajalehe "Vaba Maa" Pärnu väljaande malenurka, hiljem andis välja ajakirja "Eesti Male", toimetas malenurka sõjaaegses "Postimehes", oli kaastegev Nõukogude ajal ilmunud ajakirja "Kehakultuur" malelisa väljaandmisel, avaldas turniiriülevaateid ja partiikommentaare nii Eesti ajakirjanduses kui ka rahvusvahelistes maleajakirjades.

Suure kuulsuse saavutasid muu hulgas Kerese raamatud, millest partiikommentaare sisaldavaid on jätkuvalt loetud maailma parimate maleraamatute hulka kuuluvaks.

Kerese teemalisi raamatuid on ilmunud ka peale tema surma. Neis on kokku kogutud tema turniiripartiid, Kerese koostatud maleülesanded ja kaasaegsete mälestusi Keresest. Ilmunud on ka Valter Heueri Kerese elulugu käsitlev raamat "Meie Keres", mille teine osa on kahjuks siiani ilmumata, kuid mille võimaliku sisu kohta annavad aimu sama autori kirjutised ajakirjanduses. Kavandatud on ka "Eesti Mõtteloo" sarjas Kerese sõnaliste tekstide kogumiku avaldamist.

Kerese järgi nimetati Tallinna malemaja, talle on püstitatud ausammas, ta peaks olema ainuke maailma maletaja, keda on kujutatud rahatähel.

Kõigele sellele aitas kindlasti kaasa tema erakordne andekus. Ise on ta pidanud andekusest olulisemaks töökust. Kuid kui tööd teeksid kõik võrdselt, kerkiks ikka keegi teistest kõrgemale. Keresel oleksid head lootused tippkonkurentsis püsimiseks ka sel juhul, sest ta tõestas, et suutis tippkonkurentsis püsida kauem kui ükski tema võistleja.

Teiselt poolt ei saa tööd tegemata malelisi teadmisi kasvatada. Võib arvata, et malest loobumise korral oleks Kerese andekus avaldunud lihtsalt mõnel teisel alal, nagu tema akadeemikust venna puhul.

Kuid lugu Keresest näitab, et edu saavutamiseks pidi ta siiski tõsiselt pingutama. Tema sõnalisi kirjutisi läbib arusaam, et maleline mõtlemine nõuab suurt pingutust ja põhjustab suurt väsimust. Pingutusega paremaks toimetulekuks valis ta välja tennise, mida ta käsitles füüsilise treeninguna malevõistluste jaoks, kuid milles ta saavutas samuti häid tulemusi.

Siiski ei pidanud ta alati pingutusele vastu. Kerese edu tipule AVRO turniiril 1938, kus ta saavutas teostumata jäänud õiguse kutsuda matšiks välja maailmameister, järgnes Kerese arvates puhtalt puhkamatuse tõttu küllaltki masendav läbikukkumine Leningrad-Moskva turniiril.

Kerest meenutades on temast räägitud ka kui oma kaasaegsete hulgas kõige populaarsemast malesuurmeistrist, seda tema mängustiili kõrval eriti tema väärika käitumise tõttu. Kui malemaailmas on olnud suurmeistreid, kes ei taha mõnele konkreetsele vastasele kätt anda, siis Kerese puhul oleks see olnud kujutlematu.

Eestlased lootsid, et Keres tuleb kunagi maailmameistriks. See ei saanud teoks. On arvatud, kuigi mitte tõestatud, et tema allajäämine Nõukogude Liidust pärit konkurentidele oli käsu tagajärg. On räägitud, et ta oleks võinud saada maailmameistriks, kui tal oleks õnnestunud plaanitud põgenemine Läände Teise maailmasõja lõpul. Selles tuleb siiski samuti kahelda, sest Läänes oleksid oodanud teistlaadsed raskused.

Praegused Eesti suurmeistrid ei saavuta Keresega võrreldavat edu, ja maletajate koguarv on langenud. Nagu on oodatud Kalevi kojujõudmist, nii ei kustu esialgu ka lootused, et kunagi tuleb uus Keres, kes puhub meie malesse uut elu.