"Virulane" 1882

"Tartu Eesti Seitung" ja "Virulane"

Aastal 1879 asutas Adam Aint ajalehe "Tartu Eesti Seitung". 1881 ostis talt selle ära Jaak Järv. 1882 ilmus ajaleht algul veel vana nime all, kuid siis kolis Tallinnasse ja muutis nime "Virulaseks". Miks oli nimi "Virulane", kui ta ei ilmunud Virumaal, ei ole selge. Võibolla tähendas sõna virulane soomepäraselt eestlast. Vähemalt ühes Soomest saadetud kaastöös kahte sellesarnast soomepärast sõna eestlaste kohta tarvitati. "Virulane" ilmus nädalalehena 4-leheküljelisena.

Vaatasin läbi 1882. a. aastakäigu "Virulase" nime all ilmunud numbrid. Igast numbrist püüdsin lugeda 3 pealkirja alt. Kokku nummerdasin 94 kirjutist, mille kohta tegin märkmeid.

"Sakala" ja "Virulane"

"Sakala" hakkas ilmuma aastal 1878 Carl Robert Jakobsoni toimetamisel, millise aastakäigu vaatasin eelmisena läbi. Aastal 1882, kui hakkas ilmuma "Virulane", Jakobson suri.

"Sakalat" ja "Virulast" võrreldes jääb mulje, et "Virulane" oli vasakpoolsem. "Sakala" ilmus Lõuna-Eestis, aga "Virulane" Põhja-Eestis, kus talude päriseksmüümine algas hiljem, vaesust oli rohkem ja majanduslikuks vasakpoolsuseks oli rohkem põhjust. "Sakala" aastal 1879 ajutiselt suleti sotsiaaldemokraatia süüdistusega. Kuid aastal 1878 oli ta sotsiaaldemokraatia ise hukka mõistnud. "Sakala" arvas, et sotsiaaldemokraadid tahavad omastada teiste tööga loodud vara. "Virulane" avaldas aga vasakpoolsema mõtte, et rikkad töötavad vähem kui vaesed, aga saavad rohkem raha.

Lisaks Järvele avaldas "Virulases" üle ühe kaastöö ka Mihkel Martna, kes hiljem tunnistas ennast avalikult sotsialistiks. Kuid Järv ja Martna olid mõlemad lisaks rahvuslased, kes pooldasid emakeelset haridust. Sotsialism pluss rahvuslus võiks kanda nime rahvussotsialism, kuigi hitlerism on sellist nimetust kompromiteerinud. Hitlerism oli lisaks diktaatorlik, mida Järv ja Martna vast ei olnud. Kuid lehes kiideti Vene keisri ainuvalitsust ja ma ei leidnud sealt vanasõna, et kaks pead on ikka kaks pead, vaid et mitu kokka kõrvetavad toidu põhja.

Kuid nagu "Sakala" ei pidanud ennast sotsiaaldemokraatlikuks, nii eitas oma seost sotsialismiga ka "Virulane". "Virulase" välisuudistest võis lugeda, et välismaal olid sotsialistid seotud verevalamisega. Kui ise verevalamist ei pooldatud, oli olemas põhjus ennast mitte sotsialistiks pidada.

"Olevik" ja "Virulane"

Ado Grenzstein toimetas aastal 1881 ühe aasta Jannseni asutatud ja "Sakalaga" tülitsenud "Eesti Postimeest", aasta lõpus asutas Grenzstein uue ajalehe "Olevik", mida ilmus 1881 üks number ja ilmunine jätkus 1882 täisaastakäiguna. Hoolimata mõningatest erinevustest "Sakala" ja "Virulase" vahel, oli "Virulane" rohkem Jakobsoni ja "Olevik" algul Hurda parteis, kuni riikliku venestuspoliitika algus olukorda muutis.

"Virulasest" võib lugeda, et Grenzstein oli "Tartu Eesti Seitungi" kohtusse kaevanud, kuid võttis aastal 1882 kaebuse tagasi. Sellega jäi "Virulane" aga ilma õigeksmõistvast kohtuotsusest, mistõttu ta mõistis hukka nii kohtussekaebamise kui ka kaebuse tagasivõtmise.

Ühes "Virulase" numbris oli pealkiri "Jakobsoni haualt", mille all oli kaks nuppu, esimene tõesti Jakobsoni haualt, aga teine "Oleviku" kohta, nagu oleks "Olevik" Jakobsoni hauakaevaja. "Virulane" kahtlustas selles nupus "Olevikku" võltsimises, et kui seal ära toodud kirjas palutakse, et üks kooliliik jääks ministeeriumi alluvusse, aga ta pole seal tegelikult olnud, siis ei oleks saanud kirja kirjutajad olla nii rumalad, et sellist viga teha. Ma pean küll võimalikuks, et sõna "jääma" kasutatakse tähenduses "muutuma", nagu see on väljendis "vanaks jääma".

Kuid kui "Sakala" tõi uudiseid ajalehest "Eesti Postimees", millega ta tülitses, siis sama moodi tõi "Virulane" vahel omapoolsete kommentaarideta uudiseid "Olevikust". Samuti on "Virulane" keeleliselt sarnasem "Oleviku" kui "Sakalaga". "Olevik" ja "Virulane" kasutasid mõlemad proosalausetes riime. "Olevik" ja "Virulane" kasutasid ka mõlemad häälikuühendit üi praeguse üü asemel. Ehk "süüa" asemel "süia", nagu teen mitteametlikes kirjutistes neist sõltumatult ka mina, vastavalt hääldusele. Kuid kui mina ja vist ka "Olevik" oleme kirjutanud üi ainult osades sõnades, siis "Virulane" kõigis sõnades, ka sõnas "nüid", kus tänapäeval keegi nii ei häälda.

"Virulane" ja Tõnissoni "Postimees"

Jaan Tõnisson alustas "Postimehes" tegevust alles 1890. aastatel, kui "Virulane" oli juba sundkorras suletud, aga kuna olen Tõnissoni põhjalikumalt uurinud, toon mõned võrdlused ka temaga. Tõnissonile ei meeldinud eraldada leheruumi õnnetustele ja kuritöödele. Samuti andsid 1930. aastatel vaikiva ajastu võimud välja ajakirjanduse sundmääruse, millega ei piiratud mitte ainult poliitilist sõnavabadust, vaid ka kollaste uudiste avaldamist. Sellega võrreldes torkab silma, et ühes "Virulase" artiklis Venemaa rongiõnnetuse kohta kirjeldatakse väga pikalt ja üksikasjaliselt ohvrite vigastusi. Ka oli "Virulane" valmis mõistma prostitutsiooni, kui selleks on olemas majanduslikud põhjused, mida Tõnisson poleks 20. sajandilgi mõistnud. Kuid kui otsida "Virulase" ja "Postimehe" sarnasusi, siis meenub, et Grenzsteinil oli positiivse tähendusega sõna "lõbus" ja Tõnissonil "tõsine". "Virulases" ei märganud ma küll kummagi sõnaga liialdamist, aga ühe artikli põhjal otsustades on ta selles osas rohkem Tõnissoni leeris, sest ütleb, et elusse tuleb suhtuda tõsiselt.