Mesilasevastsed

Mesilasepesast võeti välja vastseid. Öeldi, et mesilasemune üks teine liik sööb, aga vastseid mitte, vastsete pärast ei pea muretsema. Mõtlesin, et linnud vist siiski söövad vastseid ka. Ja ma olen nagu zooloogia raamatust näinud, et pildil oli mesilasevastne, kellele üks teine loom oli sisse kaevunud. Pesast välja võetud vastsed hakkasid kõik kohe pesa poole tagasi roomama. Ma ei teadnud, kas nad liiguvad kindla ilmakaare poole või mäletavad, kus pesa on. Loomadel võis olla vahel inimesest parem orienteerumismälu. Vastuse küsimusele oleks saanud, kui oleks pannud vastseid ka pesast teises suunas. Mesilasevastsed roomasid Vanemuise mäest alla ja inimesed võisid osad surnuks tallata. Mesilasevastsetel ei olnud muud võimalust kui pessa tagasi roomata, sest kasvada said nad ainult siis, kui mesilased neid lakuvad.

*
Olin ülikooliloengus. Õppejõud küsis, kas see aine peaks olema kohustuslik. Pistsin pea aknast välja ja hakkasin küsimusele vastama. Õppejõud polnud arvestanud, et mul on iga asja kohta oma arvamus ja ma vastan alati. Vastasin, et kohustuslik võiks ta olla keskkoolis, ülikoolis loetakse seda segasemalt. Või võiks ta ülikoolis kohustuslik olla ühes õppeharus, aga mitte kõigile. Olin aknast nii välja kummardanud, et oleks olnud oht, et kukun alla, kui ma poleks hoidnud kätt konksuna ühe varva taga. Kukkuda võisin ikkagi, juhul kui varb oleks murdunud. Kui istusin jälle laua taga Sandri kõrval, tuli õppejõud meie laua juurde ja ütles midagi umbes, et ühel laual pole asjad korras. Ma ei saanud täpselt aru, mida ta ütles, aga see puudutas vist seda, et ta oli nõudnud, et igaüks võtaks raamatu loengusse kaasa, aga minu ja Sandri laual oli kahepeale lahti üks. Tegelikult mul oli enda raamat ka kaasas ja avasin selle nüüd. Lugemisega ei pidanud kiirustama, seda võis teha aegamööda, juhul kui õppejõud ei nõua, et peab olema kindlaks hetkeks lõpetatud. Raamatus olid kaardil vanade keelte levikualad. Suur kaart oli põhiala kohta ja all olid väiksemad kaardid kaugemate saarte kohta. Kaardi kohta oli kirjutatud, et see on Egiptuse kaart. Näitasin kaardilt Lääne-Aafrikat ja küsisin, kas see on Egiptus. Aga kaardil olid Egiptuse vallutuste piirid eri aegadel, mis ulatusid ka sinna. Ma olin Egiptuse ajaloo läbi lugenud, aga mul polnud meeles, et ta vahepeal nii palju maid vallutas. Ütlesin, et võibolla hoopis kogu Egiptus ei mahu kaardile. Ühel lahe äärsel maal olid keele alad kahel pool merd, aga maismaaribana ühendust selle keele rääkijatest ei olnud. Krister hakkas lugema luuletust, mille kohta ta ütles, et see on Juhan Viidingu oma. Parandasin, et Juhan Liivi. Parandasin ennast, et tegelikult Juhan Viiding tegi selle hiljem ümber. Kristeril ei olnud luuletus hästi meeles. Mul ka ei olnud, aga ütlesin, et mul on sellest meeles palju üksikuid sõnu, ma hakkan neid ütlema, siis võibolla Kristeril tuleb paremini meelde. Tahtsin öelda, et avarida on: "Vend oraval on uhke saba," aga meenus, et see on hoopis isa luuletuses. Ütlesin, et Viidingu luuletuses esineb sõna "karman".