Inimene rihma otsas

Nägin, kuidas kaks naist tänaval jalutasid. Noorem naine hoidis vanemat naist rihma otsas. Nooremal oli tähtis nägu ja pöördeid tehes tõmbas ta vanema endaga kaasa. Ütlesin isale koolimajas, et nägin, kuidas inimene oli keti otsas. Isa küsis, et tõsi ka. Lisasin, et seejuures see, kes keti otsas oli, käis eile maleklubis ja mängis hästi. Isa tahtis ühele mehele helistada, aga tal oli telefoninumbrist üks number puudu. Ta palus ühte inimest, et see aitaks puuduva numbri ära arvata. See inimene ütles, et sellel mehel ei olegi enam telefoni. Ütlesin, et kui mina olen sellele mehele helistanud, on ta tavaliselt vastu võtnud. Mees oli ise ka helistanud. Mees oli psühhiaater ja teadis, kui palju aega kokku hoiab, kui seda ei raiska. Vaatasin magamistoas enda joonistatud maakaarti, mis ma olin Helinale saatnud. Kui kaart oli juba valmis, olin seda täiendanud, et Helina seda irooniliseks ei peaks. Olin joonistanud mitu kaarti ja nende kohta jutu kirjutanud. Aga see jutt ei olnud väga eriline. Oli hommik ja Klaus heitis magama. Teises voodis magas kaks inimest. Üks neist tõusis üles. Ootasin, kas ta mulle tere hommikust ka ütleb, aga ta ei öelnud. Ma oleks saanud talle ise esimesena ka öelda, aga ei hakanud seda tegema. Ülestõusja läks toast välja.