Turniiri käik

Tulin Põlvast kolmepäevaselt maleturniirilt. Olin seal seekord erinevalt mõnest varasemast korrast mõlemal ööl magada saanud. Seetõttu otsustasin, et lähen veel sinna. Vaatasin internetist, et järgmisel nädalal toimub Põlvas sama pikk turniir Raua tänaval. Vanasti olid toimunud lasketiirus. Kuna seekord ei toimunud Raua tänaval, vaid lasketiirus, läksin uuesti kohale. Osavõtumaks oli 200 eurot. Mõtelsin, et ma ei saa nii palju maksta, sest söömiseks ja elamiseks on ka raha vaja. Võiksin maksta hiljem ülekandega, aga kui ma kohe ära ei maksa, ei saa korraldajad võibolla auhindu välja maksta. Eelmine nädal oli vist toimunud neljavooruline turniir. Või see oli siiski seitsmevooruline, aga mul olid meelde jäänud ainult võidupartiid. Küsisin, kas täna algab uus turniir. Korraldaja vastas, et jätkub siiski eelmisel nädalal alanud turniir. Ta küsis, kuhu siis osavõtumaks jääb. Ta oli lasknud mul eelmine nädal mängimist alustada ilma osavõtumaksu kohe tasumata. Mul oli turniiril kaks miinust, ülejäänud mängud olin võitnud. Mõtlesin, et võiksin eelviimases voorus võita Vorobjovi ja seejärel viimases voorus Taago või Jürgeniga viigi teha. Või ma võiksin Vorobjoviga mängida siiski viimases voorus esimesel laual esikohta otsustava partii. Paneksin talle ühekäigulise mati. Esimesel hetkel ma ei oleks kindel, kas ma näen õigesti, et olen võitnud. Aga kui teised seda kinnitaksid, hakkaksin hõiskama. Ma olin praegu heas vormis, sest olin iga päev füüsilist trenni teinud. Aga turniiri ajal oli raskem seda teha.