Segapuder

Imelik, et kui inimene peab eluaeg päevikut, võib see ühteainsasse raamatusse ära mahtuda. Tegelikult saab kirjutada kas päevakokkuvõtteid või ka ainult aastakokkuvõtteid. Aastakokkuvõte on võibolla ka see, kui inimene ei kirjuta midagi peale jõulukaartide.

Täna on kuupäeva mõttes võibolla kõige olulisem, et on Tšernobõli õnnetuse aastapäev, vähemalt saatsin sel teemal listi kirja ja muudest tähtpäevadest pole kirjutanud. Uute sündmuste poolest on minu jaoks võibolla kõige olulisem, et täna käis külaline, sest igapäev neid ei käi. Külalisega ma kohe ühte ruumi ei läinud, sest tahtsin tõlkimisega ka edasi jõuda. Aga hiljem läksin. Külaline rääkis, et õpetab inglise keelt ja ööbib kiriku ruumides.

Välispoliitiliselt on praegu kõige olulisem nähtavasti Ukrainas toimuv. Või siis Venemaal, sest Ukraina ei ole ise nende sündmuste algataja. Eilses lehes arvas üks venelane, et Lääs tahab verevalamist. Või ta vast ei arvanud seda, vaid tegi nagu arvaks. Kui Eesti on Lääs ja mina olen eestlane, siis mina mingil juhul verevalamist ei taha.

Sissekande lõpp tuleb ilukirjanduslik. Ükskord elas üks taim. Ta proovis enda peale meelitada mesilast, et see teda tolmeldaks. Aga mesilased hakkasid välja surema. Inimesed tarvitasid nii palju mürke, et see oli mesilastele ohtlik. Kui mesilased oleks välja surnud, oleks inimesed ise ka surnud. Taim ootas mesilast, aga mitte inimest, sest inimene oleks teda niitnud. Aga tuli hoopis üks metsloom, kes sõi taime ära. Hiljem sõi inimene seda looma. Inimene sai mesilaselt nõelata, aga see ei olnud taime ega metslooma kaitseks. Inimene otsustas, et mesilasi pidama ta ei hakka.

Kui rohi kasvab mulla peal,
siis tallatakse rohtu,
kuid juustega, mis küljes peal,
ehk rohukõrs ei kohtu.