Tseremoonia teatris

Osalesin arheoloogilistel väljakaevamistel. Näitasin, et seal oli asula. Tavaliselt paiknesid asulad künka otsas, aga see vastupidi lohus. Kaevasin välja palju kilekotte prügiga. Arheoloog ütles, et siin asus kilekoti linn. Kaevamistel tuli üles märkida ka leiu sügavus, aga seda ma polnud teinud.

*
Olin kirjutanud üles raamatu kokkuvõtte, aga ei olnud kindel, kas ma sain sellest õigesti aru. Kõndisin üle maamaja õue. Olin ühes linnamajas. Oli saabunud kiri, aga ametnikud ei teadnud, kas saatja andmed on õiged. Nad asusid seda kontrollima. Läksin teatrisaali, kus pidi algama matusetseremoonia. Kirikuõpetaja läks lavale, aga ta ei teadnud veel, et surnu on kirstust kadunud. Kirikuõpetaja avas Piibli kohast, kust tal oli plaanis seda ette lugeda. Aga selgus, et sealt olid lehed valged. Tal ei jäänud muud üle, kui lugeda see koht ette peast. Aga peas oli see tal ainult saksa, mitte eesti keeles. Klaus läks kirikuõpetaja üllatuseks lavale ja hakkas jagama virulase stipendiumi. Nüüd sain raamatust paremini aru. Olin kokkuvõtet kirjutades eksinud ja hakkasin seda ümber tegema.

*
Lõppes malepartii. Ütlesin, et viimasel käigul mängis kuningas ennast nurgas patti, üks käik varem ka teise poole kuningas. Nad asuvad samal diagonaalil. (See oli pikk diagonaal.) Ütlesin, et see seis on nagu kabelõppmäng. Selle peale pani Karba terve diagonaali nuppe täis. Need, mis ei asunud nurgas, said diagonaalilt ära käia, nii et tekiks löömisvõimalused. Nurgas olevad tammid said ennast diagonaalilt välja lüia, nii et ei satu ise löögi alla.