Ranitsa pakkimine

Eesti keele õpetaja jagas tagasi kontrolltöid. Õpilased ütlesid, et tööde pakist paistavad puha neljad. Arvati, et halvemaid hindeid ei ole. Aga minu töö peal oli siiski number 1. Kui tööd lähemalt vaatasin, siis sain siiski aru, et see pole hinne kogu töö eest, vaid ühe lause eest antud punkt. Ütlesin, et ma ei saa aru, milline töö hinne on. Selgus, et hinne oli 5. Õpetaja küsis, miks ma sain füüsika sisseastumiseksamil -30 punkti. Selgitasin, et tegin seda eksamit teist korda, esimene kord läks paremini. Seekord tegin eksamit ilma ettevalmistuseta niisama, see asendas olümpiaadi. Üks klassiõde ütles, et Sander sai minust veel kaks korda rohkem miinuspunkte.

*
Vaatasin oma vana koduvihikut. Seal oli jutt pealkirjaga "Tristani kõige parem raamat". Jutt oli selline, nagu lapsena kirjutatakse. Tahtsin tänaseks koolipäevaks ranitsat pakkida. Selleks vaatasin päevikust, mis tunnid täna on. Päeviku täitmine ei olnud enam kohustuslik, aga olin üsna paljud nädalad sellest hoolimata ära täitnud. Vahele olin jätnud valgeid lehti. Praegu oli maikuu, aga olin pannud päevikusse kirja, nagu oleks august. Täna oli esmaspäev. Teisipäev pidi tulema kaheksa tundi, kõik lahtrid olid täis. Aga neist viimane tund oli vene keel, mis ei olnud mulle kohustuslik. Kui ma väga hoolega ranitsat pakkisin, siis ei jäänud õppimiseks aega. Esimene oli täna võõrkeele tund, milleks oli kästud luuletus pähe õppida. Aga seda oli öeldud nädal varem ja polnud vahepeal meelde tuletatud, seetõttu olin selle unustanud ja mul oli see õppimata. Täna oli õppeaasta viimane koolipäev. Õppeaasta viimasel päeval oli ohtlik kõiki vihikuid kooli kaasa võtta, sest neid võidi kontrollida ja nende eest kahtesid panna. Mul oli vist osades õppeainetes kaheseis ja täna võis veel kaheseise juurde tulla.