Iirlased väljendasid rahvaste tahet

Kuulasin raadiot, kust tuli lõplik uudis, et Iirimaa rahvahääletusel on Lissaboni leping tagasi lükatud. Seega ei tohiks see leping nüüd jõustuda, kui jälle õigust väänama ei hakata.

Iirlaste aadressil kõlasid süüdistused, et neid on vähem kui üks protsent Euroopa Liidu elanikkonnast ja et Iirimaa peaks nüüd kellegi arvates Euroopa Liidust lahkuma. Tegelikult see jutt ühest protsendist ei pea paika, sest kui rahvahääletus oleks korraldatud veel kuskil, oleks tulemus olnud ilmselt mujalgi negatiivne. Prantsusmaa ja Holland on rahvahääletustel sisuliselt sama lepingu juba varem tagasi lükanud, ainult teise nime all. On inetu, et neis riikides hakkab parlament otsustama või on juba otsustanud teistpidi küsimust, mille kohta rahvas on arvamuse varem välja öelnud.

Iirimaal juleti rahvahääletus korraldada ilmselt seetõttu, et sealne rahvas on olnud seni keskmisest Euroopa Liidu meelsem, sest on usutud, et Iirimaa on saanud ühendusse kuulumisest teistest rohkem majanduslikku kasu. Kui nüüd tuli ei-otsus isegi seal, võib arvata, et mujal oleks vastuhäälte protsendid olnud veel suuremad.

Räägitakse, et Iirimaal lihtsalt seadus nõudis rahvahääletuse korraldamist. Tegelikult on seadused suuresti tõlgendamise küsimus. Oleks saanud tõlgendada, et ka Eesti põhiseadus nõuab rahvahääletust, aga tõlgendati hoopis, et see keelab.