Võitlus majaga

Tuba, kus ma istun, koriseb. Tal peavad kuskil olema soolikad. Kui tal on soolikad, siis järelikult ta sööb. Ta võib mind seedima hakata. Võibolla ma olengi ühes maja soolikatest. Siit tuleks põgeneda. Aga kui ma korstnasse ronin, võin sattuda maja hammaste vahele ja ta võib mind katki närida. Siis tuleks ise närida seina sisse auk ja põgeneda selle kaudu. Aga ma olen mitu korrust kõrgel ja võiksin ennast katki kukkuda. Jääb üle põgeneda ukse ja trepi kaudu esimesele korrusele ja sealt välja. Aga uks on lukus. Võti mul on, aga see enam ei keera. Lukk peab olema välja vahetatud. Ust katki närida ei saa, sest see on metallist. Tegelikult mul on tuju hea, sest seedimine pole veel alanud ja võibolla ei algagi. Ainult et kui mind ei seedita, pean ise midagi seedida saama. Kõigepealt sööks ära potitaimed. Need on kaktused, mille okkad ennast süia ei lase. Okkad saaks noaga ära lõigata. Võibolla on siiski kaktused mürgised. Kõik kaktused ei ole, sest kaamelid söövad neid. Osad võivad olla, et kaamel neid ära söönud ei ole. Maja neelab ühe kajaka, mis kukub korstnast tuppa. Nüüd on mul midagi süia ja maja asemel seedida. Aga sellest, et tuppa neelati kajakas, järeldub, et kohe lülitab maja endal seedimisrežiimi sisse ja hakkab kajaka pähe mind seedima. Tuju läheb halvaks. Samal hetkel koputatakse aknale. Selle taha on pandud redel, mille abil saaks põgeneda. Aga kui ma majast põgenen, kus ma siis elama hakkan? Võibolla koopas.