Sisukorra paigutamine

Ahto Lobjakas arvustab tänases "Sirbis" Mart Nuti raamatut, kirjutades: "Arusaamatu austus nõukogude kommete vastu ilmneb ka sisukorra paigutamises raamatu lõppu." Ja sellega ta eksib, sest tegemist ei ole Nõukogude kombega, vaid nii tehti ka Eesti ajal. Näiteks aastal 1930 ilmuma hakanud "Üldise ajaloo" puhul. Nuti raamat on sellist tüüpi, mille puhul on sisukorra asukohana mõeldav nii lõpp kui ka algus. Luulekogu puhul minu arvates sisukorra algusesse paigutamine rikuks kunstilist elamust. Kuigi näiteks H. Runneli "Üle Alpide" sisukord on alguses, aga seda oli sellegipoolest hea lugeda.