Tigu käe peale

Olin tegelenud ühe raamatu väljaandmise ettevalmistamisega. Nüüd oli see raamat ilmunud ja selle sisu taheti tutvustada näitusel. Kirjutasin joonisele objektide nimetusi. Nende kirjapilt oleks tulnud venitada objekti ühest otsast teiseni, aga ma jätsin osa pinda katmata. Õppejõud, kes mind oli eksamineerinud, oli kogu aeg küsimusi esitanud. Ülikooliõpingute ajal olin raamatute lugemise edasi lükanud. Ma olin saanud teistest kõrgemaid hindeid nii bakalaureuseõppes kui ka magistrantuuris, aga magistrantuuri ajal pidanud ennast sellest hoolimata teistest rumalamaks. See tuli sellest, et sel perioodil oli mul olnud enesehinnang madal. Minu praegune enesehinnang oli kõrgem.

Toas oli tigusid. Õpetati, et selleks, et tigu käe peale roomaks, tuleb mõelda, et käe peal on suhkrut. Nende puhul, kellele suhkur ei maitse, see ei aita. Nemad võiksid mõelda, et käe peal on õlut. Üks tigu ei tahtnud algul Pille käe peale roomata, aga kui roomas, siis roomas üha edasi. See tigu oli teistsugune kui teised. Lõpuks selgus, et asi on selles, et ta polegi tigu, vaid ahv.

Jõin sellist sorti jogurtit, mida ma polnud varem saanud. See oli väga maitsev. Saatsin seda jogurtit ka Oudekkile. Ta kirjutas selle kohta, et see on kõige parem jogurtisort, mida ta on saanud. Rääkisin emale ja panin Oudekki kodulehekülje avalehele teate, et Oudekkile see jogurt maitses. Järgmisel hommikul läksin jälle Oudekki juurde ja lükkasin Helina juurde mineku edasi. Mõtlesin, et Oudekki on võibolla minu teate ära kustutanud. Seda ta oligi teinud ja lisaks teistelt peale enda avalehele kirjutamise õiguse ära võtnud, kuigi alajaotustesse kirjutamise õigus oli alles. Varem Oudekki arvatavasti lihtsalt ei teadnud, et teistel oli avalehele kirjutamine võimalik. Mõtlesin, et ei ole vaja anda põhjust midagi kustutada. Seisin redeli peal ja lugesin ajakirjade kaantelt ja selgadelt huvitavaid asju. Ma võisin muutuda nii närviliseks, et oleksin redeli pealt alla kukkunud. Sain tagantjärele aru, et samasugune oht on mind ähvardanud ka varasematel kordadel veel kõrgematel majaseintel seistes. Kui hakkasin redelilt maha ronima, tuli üks poiss mind päästma, sest märkas, et ajakirjad hakkavad mulle pähe kukkuma. Sel ajal, kui ta neid tagasi pani, jõudsin mina maapinnale. Kui tema redelist alla ronis, kukkusid mõned ajakirjanumbrid talle endale pähe. Oudekki oli enne minu siia tulekut ilmselt meelega ajakirjad sellisesse asendisse pannud, et nad mulle pähe kukuksid. Ema rääkis, mida ta minu suhetest Oudekki ja Helinaga arvab. Vastasin, et ta on millestki valesti aru saanud. Tegin vihaseid häälitsusi ja loopisin ema asjadega. Pille veel kinnitas ema arvamust, kuigi Pille jutust ei saanud ma täpselt aru.