Pikk rongisõit

Olin ilma riieteta, ainult käterätt ümber, sest tahtsin vannituppa minna. Aga ma ei saanud koridori läbida, sest seal oli üks tüdruk. Peitsin ennast niikauaks ukse taha, kuni tüdruk oli korterist läinud. Vannitoas nägin midagi vastikut - nii vanni kui ka kraanikausi äravooluauk olid ummistatud väljaheidetega. Ja rätti ümbert võtta ma endiselt ei saanud, sest see oli suur vannituba, kus oli peale minu veel mitu inimest. Lasin väljaheidetele dušši peale. Ühe toru peal need vee mõjul lahustusid, aga teise toru puhul selgus, et tegemist on hoopis kartulitega. Üks väike poiss nimetas ühte asja, mida tema oskab, ja lisas, et aga mina ei oska isegi kartuleid keeta. Vaidlesin vastu, et ma oskan. Kindlasti oskab keegi minust paremini keeta, aga kui minu valmistaud kartulitest saab söönuks, siis võib öelda, et ma oskan neid keeta.

Lamasin voodis. Minu ümber tiirles herilane. Mulle öeldi, et herilane on mu silma peal. Hoidsin kaela teki all, et herilane ei saaks kaela nõelata, et kael paistetama ei hakkaks. Kõndisin mööda koridori, mille ääres meie ühetoaline korter asus. Koridoris oli vapsikupesa. Paar vapsikut hakkasid mind jälitama ja tulid minuga kaasa, kui ma korterisse tagasi läksin. Nüüd võisid nad juba tantsu abil teistele vapsikutele teatada, kus me oleme, et ühiselt rünnata. Seepärast oleks olnud vist targem vapsikud maha lüia. Aga siis oleks tekkinud lõhn, mis teised vapsikud vihale oleks ajanud. Räägiti, et vapsikuid on rohkem kui mesilasi. Olin nõus, et vähemalt metsmesilasi näeb harvem. Hakkasime rongiga Peedule sõitma. Üks vend hoidis käes trimmerit ja pani selle tööle. Keelasin tal rongis seda teha, sest see on ohtlik. Selle peale hakkas vend demonstratiivselt ohtlikke olukordi tekitama, pannes oma sõrmi trimmerilindi kohale ja keskele. Ta kriimustas trimmeriga aknaalust seina. Kui sõit oli kestnud juba väga kaua, siis küsisin, mis peatuses me oleme. Ise ei saanud ma seda vaadata, sest pooleldi magasin, mistõttu ei näinud hästi. Vastati, et Ropkal. Oli uskumatu, et me saaks veel nii Tartu lähedal olla. Seepärast küsisin, mis suunas me sõidame. Ema vastas, et Tartu suunas. Seega olin sõitnud Elvasse välja ja ka tagasiteel Peedust mööda. Aga edasi küsitledes selgus, et teised olid siiski Peedul maha läinud, kuid ei mäletanud, kas mina olin nendega kaasas. Tagasisõit toimus juba järgmisel päeval. Ütlesin, et ma ei ole 48 tundi midagi söönud.