pühapäev, juuni 01, 2008

Lehekülgede arv

Koolis tarvitasid mõned klassivennad alkoholi. Ühel neist oli värskelt jalg kipsi pandud, aga joomise käigus juhtus õnnetus ja kips tuli lahti. Teised hakkasid naerma. Ütlesin, et see ei ole naljakas. See klassivend läks ära. Kui teda järgmine kord nägin, küsisin, kas ta nüüd on ära paranenud. Üks teine klassivend küsis, kas teised teavad, kus ta omandas mõningad sõnad, mille ta üles luges. Ta vastas ise, et omaenda kirjandist.

Ühe raamatu kohta räägiti, et see on väga populaarne. Olin selle raamatu kohta arvustuse avaldanud, aga mulle raamat eriti huvitav polnud tundunud. Ütlesin et selle kohta kirjutasin kolm lehekülge ja ühe teise raamatu kohta neli lehekülge. Isa vastas, et aga ühe kolmanda raamatu kohta kirjutasin ainult ühe lehekülje. Seletasin, et neli lehekülge kirjutan siis, kui teen ettevalmistusi, aga üks lehekülg siis, kui kirjutan ühe hooga. Isa avaldas arvamust, et ilma ettevalmistusteta ei ole õige kirjutamine. Ta tõi näiteks, et ma olin ühes koolikirjandis kirjutanud ühe mehe kohta, et selle raamatust järeldub, et ta ei suuda ilma naiseta elada. Vastasin, et see tuli sellest, et ma ei osanud selle mehe kohta midagi öelda. Lisasin, et ma isegi ei mäleta, kas ma olen sellise kirjandi kirjutanud. Isa ütles, et sellise kirjutamise korral ei jäägi meelde.

Olime saunas. Tulviste rääkis, et talle varem tundus imelikuna komme, et tullakse iga nädal sauna kokku ja igaüks ütleb midagi, aga et nüüd ta on näinud, et iga kord on midagi rääkida. Artur hakkas rääkima ühest enda ja Kristeri ühisest tuttavast, et see on nii tark, et mängib hästi malet. Peebo täpsustas, et hästi malet mängib kõnealune isik sellepärast, et on käinud Rei koolis. Artur oli ilmselt tahtnud minna teemale, millest kõik aru ei saa, aga ise ei olnud üldse maletrennis käinud.

Lähenes minu magistritöö kaitsmine. Püüdsin meelde tuletada, mis teemal ma magistritöö kirjutasin. Mäletasin lõputöö teemat, lõputööst olin paari nädalaga edasi arendanud magistritöö, aga selle teemat ma nii hästi ei mäletanud. Esimesel eelkaitsmisel olid teised läbi saanud, aga mulle oli Ant öelnud, et pean veel töö ümber tegema. Teisel eelkaitsmisel olin läbi saanud ja nüüd pidi tulema lõppkaitsmine. Teiste kaitsmiste puhul öeldakse vahel, et mingist asjast ei ole vaja rääkida, sest selle teadmine on endastmõistetav. Aga minu esinemise puhul ei saanud miski endastmõistetav olla. Tõmbasin kotist välja tabeli, kus olid lahtrid allikates kirjutatu ja tegeliku olukorra kohta. Minu magistritöö teema oligi vist tegelik olukord, erinevalt lõputööst, kus rääkisin allikates kirjutatust. Ma oleksin võinud magistritöösse panna rohkem tabeleid. Tabeli koostamise korral ei oleks olnud vaja kirjutada nii palju lauseid, peaasi et lehekülgede arv oleks õige olnud. Ühe tabeli oleks võinud koostada Hitleri ja Mussolini võrdlemiseks. Lahtrisse "vaated" oleks tulnud Hitleri puhul kirjutada "püsivad" ja Mussolini puhul "muutuvad". Tahtsin enne kaitsmise algust materjalid veelkord läbi vaadata. Tahtsin seda teha üksinduses. Aga ükskõik kuhu ma läksin, tuli Sander mulle järgi.

0 vastukaja: