Poolikud rahatähed

Ajalehes oli foto ühe kurjategija järjekordsetest leitud ohvritest. Pildi alla oli kirjutatud, et need ohvrid näevad välja nagu tüüpilised selle kurjategija ohvrid. Nimelt oli pildil rida kolpasid. Teised lehelugejad kaebasid, et üks selle kurjategija kaasosalistest on meie sugulane, kes oli kuritegu sooritades veel väga noor, aga ikkagi tahetakse karistada. Kuriteost on möödas üle kümne aasta, aga seda pole aegunuks loetud, sest see on kuulutatud inimsusevastaseks. See sugulane on juba mitu korda eeluurimise käigus vangis olnud ja praegu peab jälle mitmeks kuuks minema, sest kohut pole veel olnud. Hakkasime sööma. Ema pakkus muuhulgas tervetena valmistatud seeni vedeliku sees. Need seened nägid välja nagu kärbseseened, kuigi ei pidanud kärbseseened olema. Mina siiski seda toitu ei võtnud, sest ei olnud kindel. Uudistes teatati, et valitsus tahab, et Eesti tootmispind ei kasvaks üle 50 protsendi territooriumist. Igatahes oli tootmispind kasvanud, mis oli kummaline, sest samal ajal räägiti majanduskriisist. Aga ilmselt need üksteist ei välistanud. Tootmispinna kasvamise pärast olid eriti mures väliseestlased. Pille rääkis mobiiltelefoniga. Ta hoidis käes pommi ja palus pommi panijat, et see pommi ei lõhkaks, sest lõhkamisel võiksid olla halvad tagajärjed. Seda kuuldes ei öelnud ma midagi, vaid jooksin võimaliku plahvatuse eest trepist alla tänavale. Olin pidžaama väel. Et ma ei tahtnud niiviisi võõraste inimeste silma all olla, siis läksin varsti majja tagasi. Trepikojas kohtusin naabriga, kes küsis kõigilt seal viibijatelt, kas keegi ei saaks tema raha enda kätte hoiule võtta ja pärast tagasi anda. Vastasin, et mina saan. Selle peale andis ta minu kätte pataka poolikuid rahatähti ja nõudis, et iga pooliku eest pean ma talle pärast andma terve. Seega selgus, et ta oli need pooleks teinud, et kaks korda rohkem raha vastu saada. Vastasin, et poolikute rahade eest ei pea ma midagi tagasi maksma, aga viin need panka, et vaadata, kas ma ei saa neid enda jaoks tervete vastu vahetada.