Mõttekäik poliitikast

Viimastel päevadel olen blogis palju poliitikast kirjutanud. Endal on tunne, et see määrib minu blogi. Teiselt poolt on see toonud veidi lugejaid. Isegi kommentaare. Ühe sissekande üle jätkus arutelu ka listis ee.euro. Seda listi see vast ei määri. Eilset "Eesti Päevalehte" määrib taanlase artikkel, et Iirimaa tuleks Euroopa Liidust välja heita, sisuliselt selle eest, et on liiga demokraatlik. Raadiost tuli eile veidi mõistlikumat juttu, et Euroliidu juhtpoliitikud olevat aru saanud, et tegelikult olid nende enda riikide kodanike hulgas meeleolud samasugused kui Iirimaal. Sellist arusaamist võidakse muidugi väljendada valimisi silmas pidades. Valimisi oleks raskem ära jätta kui rahvahääletust. Aga ka valimiste ärajätmisega on mõnel maal ja mõnel ajal hakkama saadud, näiteks 1930. aastate Eestis. Võidakse saada ka tulevikus. Demokraatia on ikkagi surve alla sattunud. Kõik maailma riigid nimetavat ennast demokraatlikuks, aga tegelikult kõik seda ei ole. Mina nimetasin poliitikateemat määrivaks, aga kirjutan jälle poliitikast. Tänane sissekanne tundub olevat vähem määrivas stiilis. Hästi kirjutamist tuleb harjutada. Kuni riik on demokraatlik, on kodanikul vaja poliitilistes küsimustes seisukohti võtta. Otsus mitte valima minna on ka otsus. Minul ajalugu õppinuna on lausa poliitikaga seotud haridus, sest põhiliselt õpetati poliitilist ajalugu. Siis peaks mul sellistel teemadel rohkem öelda olema kui mõnda teist eriala õppinul. Lisaks on mul viimasele rahvahääletusele eelnenud kampaanias osalemise kogemus ja olen osalenud ühe erakonna asutamisega seotud aruteludes.