Kiire jooks

Mängisime kooli saalis väikese palliga korvpalli. Lavapoolses otsas oli vana korvilaua ette pandud uus. Viskasin palli üle esimese korvilaua, nii et pall kukkus läbi tagumise korvirõnga. Viskasin korvi ka saali teises otsas olevale korvilauale. Kolm väikest palli kukkusid saali nurgas erineva kiirusega, nii et enne põrandale jõudmist põrkasid nad õhus korduvalt kokku.

Laagri perenaine kaebas, et tal on andmed kaotsi läinud. Seetõttu pidin talle uuesti ütlema, mitu käterätti ja mitu lina ma olen saanud. Vastasin, et olen saanud kõike ühe, minu toakaaslased vist samuti, aga nende puhul ma pole kindel. Kui perenaine küsis, kas ma olen oma kartuleid iga kord ise keetnud, siis pidin vastama, et neid on keetnud ka üks tüdruk, kes viis minu kartulid oma tuppa. Helinal oli halb tuju. Teised pidid teda lohutama. Võtsin valmiskirjutamata raamatu kaaned ja kirjutasin nende paksule seljale Helina ees- ja perekonnanime ning pealkirja "Teosed". Sellega tahtsin Helinale näidata, kui andekas ta tegelikult on. Tema oleks võinud nüüd raamatu valmis kirjutada. Helinaga samas klassis käis üks paks tüdruk, kes oli Helinast rumalam, aga lõpetas keskkooli kõrgemate hinnetega ja sai kuldmedali. Ta arvas, et sellega on ta Helinale koha kätte näidanud. Kuldmedalistil oli plaanis viibida pärast keskkooli lõpetamist nädal aega psühhiaatrilisel ravil ja seejärel hakata kaalu alla võtma. Mina palusin Helinal joosta aja peale mööda kriidiga joonistatud ringrada, sest olin kindel, et ta saaks väga hea aja. Helina hakkaski jooksma ja mina jooksin raja kõrval temaga kaasa. Helina aeg tuli nii hea, et kuigi pooled ei olnud veel jooksnud, oli Helina esikoht juba kindel, sest kooli ajaloos ei olnud keegi varem seda distantsi nii kiiresti läbinud, isegi mitte ükski poiss. Mina olin Helinaga samaaegselt rajal. Aga mina nii hästi joosta ei jaksanud. Ma ei suutnud üldse mäest üles minna, seetõttu ma raja kõrgemale poolele ei jõudnudki, vaid jooksin ainult mööda alumist poolt edasi-tagasi. Helina edu saladus oli see, et jooksmise ajal pidi ka enda ees jalaga palli veeretama, teistel võttis palli löömine kõvasti tempot alla, aga Helina lõi palli pikemalt ette ja seetõttu pidi löökidele harvem aega kulutama. Kuldmedalistile oli Helina võit pettumus, sest kehaline kasvatus oli ainuke aine, kus kuldmedalist lõputunnistusele viit ei saanud. Helinal olid nooremates klassides olnud paremad hinded vaimsetes ainetes, kehalises kasvatuses halvemad. Aga lõputunnistusele laskis ta endale meelega ainult kehalise kasvatuse viie panna. Kui Helina finišisse jõudis, olin mina tema esimene õnnitleja. Surusin tal kätt. Oli oodata, et järgmised õnnitlejad hakkavad teda kallistama.