Kiviplaatide kampaania

Kooli koridorides kõndides kohtasin klassikaaslasi, kes esindasid erinevaid parteisid. Läksin koolisööklasse sööma. Jätsin koti söökla eesruumi, kuigi tavaliselt kotti sööklasse kaasa ei võeta. Korrapidaja ei paistnudki kaasavõetud kotiga rahul olevat, aga tagasi viia ka ei käskinud. Siin oli peale minu oma teisigi kotte ja palju poleks neid siia mahtunud. Läksin tänavale, kus toimus lageda taeva all Rahvarindesse kuuluva partei koosolek. Rahvast oli palju, aga mina jäin teisele poole tara ega saanud tarast mööduda. Koosolekut viis läbi Kulbok. Ta rääkis, mida peaks järgnema pidaval suuremal koosolekul tegema. Kui kõik oli läbi arutatud, mindigi teisele tänavale Rahvarinde enda koosolekule. See lugu oli juhtunud palju aastaid tagasi. Vähem aastaid tagasi oli juhtunud, et Kulbok ja mina olime mõlemad alustanud Euroopa Liidu vastast tegevust, kui me esimest korda kohtusime. Kulbokki tundsid kõik näo järgi, aga mina teda ei teretanud. Istusime sama diivani peal ja mina peitsin näo diivani käepidemesse. Selgus, et millegipärast tundis Kulbok ära, kes ma olen, kuigi mina ei oleks pidanud näo järgi tuntud olema. Kulbok tõusis püsti ja kõnetas mind perekonnanime pidi, et see olen vist mina. Seejuures teeskles ta värisemist. Tartus oli nüüd paar aastat tagasi toimunud kampaania, mille käigus pandi kõnniteesse väikseid värvilisi kiviplaate. Selle jälgi oli veel näha, kuigi osa plaate oli praeguseks jäänud kõnnitee alla. Paar aastat ei olnud enam selliseid kampaaniaid olnud, aga millalgi võis jälle tulla. Vennad tegid pikki hüppeid ühelt sillatorult teisele. Ütlesin, et sellised riskantsed hüpped ei ole korralik käitumine. Pidi algama üks üritus, milleks istuti saali. Vaadati ühe saabuja tumedaid silmi. Öeldi, et teda peetakse eksikombel Tõnuks, sest neil on sarnased silmad.

Avastasin, et just nähtud unenägu Kulbokiga olen näinud ka sel ajal, kui Rahvarinne veel päriselt tegutses. Olin selle kirjutanud tolleaegsesse kladesse. Tookordne unenägu läks küll ühest hetkest edasi erinevalt. Mõtlesin praeguste unenägude kaustikusse ja tolleagsesse kladesse panna viited, et ühte unenägu lugedes vaadataks ka teist. Kui ma viiteid ei pane, siis võib lugeja arvata, et tegemist pole sama unenäoga, vaid et ma näen kogu aeg ühesuguseid unenägusid.

Isa oli saanud minu magistritöö oponendi käest ühe ajaloolase kirjutatud uurimuse, mille ta nüüd mulle tõi. Oponent oli öelnud, et selles uurimuses lükatakse ümber palju minu magistritöös sisalduvat informatsiooni, kuigi minu mainet ei pidavat see kahjustama. Oponent oli põhjendanud uurimuse kirjastusele andmist sellega, et äkki on kirjastusel kavas minu magistritöö põhjal raamat avaldada. Seda arvas ta arvatavasti sellepärast, et kirjastus oli minu magistrantuuriõpingud kinni maksnud. Mõtlesin hakata toodud uurimust lugema.