Tartu Suvi alanud

Tartu Suve kiirturniiril on mõtlemisaega 25 minutit. Täna mängiti esimesed 5 vooru, homme veel 4 ja ülehomme on välkturniir. Minul on tänase päeva järel 2 punkti. Võitsin kõiki naissoost vastaseid ja kaotasin kõigile meessoost vastastele.

Esimeses voorus mängisin Volodiniga, kelle vastu oli mul varasematest aegadest üks võit. Selle sain siis, kui ta oli veel väike, aga vist juba omavanuste Eesti meister. Vahepeal on ta osalenud täiskasvanute maleolümpial. Täna jäi minu seis nõrgaks, lõpuks kahis vastane lipu vankri eest, et seejärel vankriga samal real tuld andes võtta lipp tagasi ja jääda enamvankriga. Alistusin. Teises voorus mängisin ühe väikse tüdrukuga, kes kaotas avangus viguri, hiljem etturi, aga edasi mängides sai kätte ühe minu etturi. Materiaalse paremuse realiseerimine poleks mulle kõige kergem olnud, aga asi muutus lihtsaks, kui vastane pani oma viimase viguri puhtalt ette. Kolmandas voorus mängisin naisega, kes valis mulle tundmatu avanguvariandi, sai halvema seisu ja kaotas vangerdamisvõimaluse. Ta üritas lükata nuppe edasi minu kuninga suunas, kui see ei andndud häid tulemusi, siis kahis lipu ratsu vastu, et teha igavese tulega viik. Aga ma ei löönud lippu maha, vaid võtsin kahe käiguga ära vankri. Nüüd igavese tule lootus kadus ja vastane alistus paar käiku hiljem, sest tema keskele tulnud kuningas hakkas saama matti. Täna enne mängusid vastaste reitinguid vaadata ei saanud, aga pärast mängu öeldi mulle, et võidetud vastase reiting on minu omast palju kõrgem ja ta on maletreener. Neljandas voorus mängisin M. Kolgiga. Mul olid Sitsiilia kaitses valged, ma jätsin kogemata ette etturi d4, vastane lõi selle lipuga, aga see tuli võibolla kasuks hoopis mulle, sest saavutasin edu arenduses. Varsti sain etturi tagasi. Edasimängul siiski eksisin, kaotasin uuesti etturi ja see tõi mulle kergete vigurite lõppmängus ka partiikaotuse. Viiendas voorus olid mul Nassari vastu mustad. Lasin vastasel avangus lükata etturi d6. Algul arvasin, et tänu sellele võidan etturi, aga kinni jäänud seisus hakkasin hoopis ise vigureid kaotama. Ajasin veel natuke taga vastase lagedale jäänud kuningat, aga see pääses eest, vastane vahetas lipud välja, võis rahulikult lasta mul nurgast ratsuga vankri ära võtta ja lõpuks pani kõigi oma vigurite koostöös mati.