Kinkige mulle tühjust

Öeldakse, et parim kink on raamat. Aga ühtegi konkreetset raamatut ma pole nii väga sünnipäeva- või jõulukingiks saada tahtnud kui puhast paberit. Lapsena küsisin kingituseks märkmikuid ja kalendermärkmikuid. Kui kirjutuslaua üks sahtel oli eraldatud tühjade koolivihikute jaoks, siis võtsin sealt järjest uusi vihikuid koduste otstarvete jaoks. Ma pole kunagi küsinud kingiks muusikat, vaid tühje kassette, kuhu omal valikul asju lindistada. Maale ei ole ma ostnud, vaid tühje joonistusvihikuid. Kunagi tahtsin endale väga saada tühja sahtlit. Kui ma selle sain, siis uhkustasin sellega Paidest külla tulnud vanaema ees. Üks asi, mida inimesed tahavad, on raha. See meenutab samuti tühjust, sest on alles vahend millegi ostmiseks. Lapsena nägin sageli unes, et leidsin liivakastist kopikaid. Siis oli ärgates väga kahju, et see oli ainult unenägu. Praegu mul kunagi nii kahju ärgata ei ole. Kui mul veel üldse raha ei olnud, siis mõtlesin, et kui ma saan endale raha, siis ostan endale purgi hapukoort ja purgi õunapüreed ja söön mõlemad üksi tühjaks. Neid kahte asja andis ema söögiks ainult teelusikatäie kaupa. Sama moodi nagu tühja valget paberit, olen tahtnud saada vahendeid elektrooniliselt kirjutamiseks. Kunagi tahtsin saada tühje arvutikettaid, kuigi mul polnud kindlat plaani, mida nendega peale hakata. Ütlesin, et nendega hakkan tegema viirust. Ülikooli ajal rõõmustasin selle üle, kui sain teada inimeste elektronposti aadresse. Kui leidsin klassivenna kodulehekülje, kus oli e-maili aadress koos lausega "saada kiri", siis saatsin otsekohe. Aastal 2000 tuli mulle elektronkiri kutsega klassikokkutulekule, kust sain teada enamuse klassikaaslaste e-maili aadressid. Mõtlesin kohe, et nende aadressidega saab igasuguseid asju peale hakata. Tegelikult ma enamusel neist aadressidest ei kirjutanud. Kümme aastat hiljem püüdsin küll saata kõigile klassikaaslastele Facebooki kutsed ja hakkasin neile vähemalt Facebooki vahendusel kirjutama. Aga nad isegi mitmekümne peale väga ei reageeri. Selle põhjal, et ma teistest rohkem kirjutan, arvan ise, et mul on suurem kirjutamisanne. Aga kõik ei paista seda arvamust jagavat. Ma olen arvanud, et kui teised vähem kirjutavad, siis nad see-eest räägivad suuliselt rohkem. Aga täna käisin sellisel peol, kus keegi kellegagi ei rääkinud. Inimesed istusid maas ja vaatasid üksteist vaikides rõõmsate nägudega. Mulle selline tegevus midagi ei paku ja ma tulin sealt kiiresti ära. Üksi kodus olles on palju rohkem tegevust.