Kasulik ülesanne

Jõudsin ühe majani. Mul oli seal väike salajane tagaruum. Mõtlesin, kuidas ma selle ukse lahti saan. Aga uks ei olnudki lukus. Minu üllatuseks oli ruumis inimesi. Selliseid ruume oli kaks tükki. Mõtlesin, et võibolla ajasin nad segi. Aga see, et siin täna inimesi oli, oli erand. Täna olid nad tulnud sellepärast, et majas toimus maleturniir. Läksin suuremasse ruumi, kus elas nõid. Tal oli kogu aeg naeratus suul. Tema oli hea nõid, aga tõin talle kaks asja halbadelt nõidadelt. Need hakkasid üksteise järel keerlema ja muutusid järjest väiksemaks, kuni nad plahvatasid. Piiblis kirjutati, et Jeesusel lõigati mässu õhutamise eest keel suust. Jeesus ütles ühe asja kohta, et ta sai selle korda, aga teist asja ta korda ei saanud. Jeesus hakkas nüüd muusikat tegema. Vist siiski ei olnud muusika kogu tema õpetus, vaid varem olid tal olnud ka jüngrid. Jeesuse mälestuseks oli kombeks süüdata pabereid. Küsiti, kas see tuleohtlik ei ole. Isa vastas, et ei ole, tema lapsepõlvekodus tehti seda ka ja paberid põlesid ise ära. Süütasin ainult mulle lähemal olevad paberid. Aga soovitati, et ma kõnniks ümber toa ringe, sest usklikel läheb äri paremini. Hakkasingi ringe kõndima ja kõikidel laudadel olevaid pabereid süütama.

*
Lähenesid lõpueksamid. Nendeks tuli valmistuma hakata. Andsin Arturile oma inglise keele vihiku, sest olin harjutusi üles kirjutanud. Artur ütles varsti, et ma teen vist tema üle nalja, ja andis vihiku tagasi. Vaatasin, mis talle meeldida ei võinud. Võibolla see, et esimeses lauses olin sõna mina asemel kirja pannud oma ees- ja perekonnanime. Ja teises lauses olin kasutanud Kairi K. nime. Artur ütles, et ta ei saa mu käekirjast aru. Näitasin tagantpoolt harjutust, kus olin tähti hoolega maalinud. Ütlesin, et sellest ta saab kindlasti aru. Järgmine harjutus oli ka kergestiloetava käekirjaga kirjutatud, kuigi natuke teistsugusega. Kui Artur nägi, kui palju harjutusi mul vihikus on, vangutas ta pead, öeldes, et ja minule tahetakse veel inglise keel kaks panna. Küsisin, kes tahab panna. Artur ütles, et Külli oli õpetajale kirjutanud, et mulle tuleb kaks panna. Külliga olin veel hästi läbi saanud.

*
Kooli lähedal tulid mulle vastu ema ja Pille. Hakkasin koos nendega kodu poole minema. Emal olid käes ajakirjad. Võtsin talt kaks ajakirja ja ütlesin, et ma aitan neid kanda. Algul hoidsin neid käes, aga kuna seal võisid nad kortsu minna, siis panin varsti kotti. Mõtlesin, et ma olen vanematest "Spordilehtedest" malenurki välja lõiganud, aga uuematest mitte. Tuleks sealt ka lõigata. Küsisin emalt, mis "Spordilehtedest" on saanud. Ema vastas, et osad on veel alles.

*
Jõudsin koju. Enne väljumist olin öelnud Peebule ja E. Tederile, et nad omavahelised malepartiid minu blogisse kirjutaks. Nüüdseks nad olidki neli tükki klubis mängitud mängudest kirjutanud. Rohkem nad ei kirjutanud, vaid läksid ära. Kui minu blogis oli peale minu mägude ka teiste mänge, muutus see mitmekesisemaks. Kui ma andsin teistele ülesande oma mänge mälu järgi kirja panna, nägid nad, et need ei jää ainult minul meelde, vaid nendel ka. Võibolla jäid kõigil. Viimasel mängul oli Peep pannud mustadega mängijaks kirja oma nime asemel "ma". Kirjutasin kaldkriipsude vahele juurde, et see tähendab Peepu. Selle mängu üles kirjutamise oli Peep pooleli jätnud ja kirjutanud lõppu "Ha-haa".