Arvuti võib mõtlemisoskust ka suurendada

Homme pean raekojas kõnet pidama. Kõne on valmis kirjutatud, aga ma pole veel otsustanud, mida ma räägin. Kui ma kõik kirja pandu ette kannaks, läheks liiga pikaks. Ühele teisele kõnelejale öeldi täna, et ta oma kõne pikemaks teeks. Aga arvatavasti ta alahindas oma kavandatud kõne kestvust. Või võibolla ei alahinnanud ka, sest ta on kogenud kõneleja. Isegi kui ma loeks kõik telefonikõned kõnedeks, ei tuleks minu peetud kõnede arv väga suur. Aga kui telefonikõnesid mitte kõnedeks lugeda ja võrrelda ennast keskmise inimesega, siis esinemiste arv enam väga väike ka ei ole. Igatahes peast ei oska arvu enam öelda. Malet mängides arvuti arvutab paremini, aga inimene oskab paremini arutleda. Kooli lõpetamisel kontrolliti arvutamisoskust matemaatikaeksamil ja arutlemisoskust lõpukirjandiga. Lisaks oli veel muid eksameid. Ajaloo lõpueksamil ja sisseastumiseksamil kontrolliti mälu. Et sisseastumiseksamitest olin pingereas kõige kõrgemal just ajalooeksamil, peaks mälu olema minu kõige tugevam külg. Kas sellepärast, et ta on loomulikult hea, või sellepärast, et mälueksamiks oskasin kõige paremini valmistuda. Ma arvan, et hiljem on minu mõtlemisoskus ka paranenud. "Horisondist" lugesin, et arvutid võtavad inimestelt mõtlemisoskuse, aga mina olen igatahes varasemast rohkem mõtlema hakanud. Ei ütleks küll, et tänu arvutitele. Aga võibolla ka tänu arvutitele. Sest kui arvuti pakub rohkem mõtete avaldamisvõimalusi, siis ma mõtlen rohkem selle üle, milliseid mõtteid avaldada. Võibolla kui aastas oleks lootust ainult ühe artikli avaldamisele, valmistaksin selle paremini ette, et seda ka välja ei praagitaks. Aga igapäevase avaldamisvõimalusega peaks mõtete kvantiteet vähemalt tõusma. Ja kui ma saan mõtteid avaldada, saan ka rohkem tagasisidet, mis aitavad mõtteid hinnata. Tagasisidet saan nii kirjalikult kui ka suuliselt. Tagasihoidlikumal inimesel on raskem tagasisidet saada.