Riidevärvide soovitaja

Ühes raamatus meestegelase kõik naistuttavad abiellusid teiste meestega, aga igaüks neist naistest pani selga seda värvi riided, mis see meestegelane oli öelnud talle kõige paremini sobivat. Raamatu autor oli Helina ja üks tegelastest oli kahtlaselt tema enda sarnane. Meestegelane oli minu sarnane. Minu perekonnaliikmed imestasid, et kust küll autor sellise tegelase on võtnud. Nad ei kahtlustanud üldse, et sellel oleks seos minuga.

*
Pidin koos Markoga Põhja-Ameerikasse matkale minema. Kaardile oli märgitud kaks matkarada. Mõne aasta eest oli üks inimene seal esimesena liikunud ja avastanud, et seal on looduslikud matkarajad. Vahepeal ei olnud seal keegi käinud. Ma kartsin, et kui minu ja Marko tee peaks seal juhuslikult lahku minema, siis eksin ära, sest mul ei ole mobiiltelefoni. Ja ütlesin, et seal võib kohata karusid. Avastajal oli nende vastu relv olemas, aga meil ei ole. Kui lähenesime puude vahelt jõele, hakkaski läbi jõe üks karu meile kallale ujuma. Põgenesime eest.

*
Läksin hommikul õue, et minna vannituppa. Vannituba asus hoovi teises otsas. Kui ma sinna jõudsin, kogunes minu ümber rahvahulk. Linnast väljas maitsesime mina ja veel kaks venda marju, mida me ei tundnud. Küsisin emalt, mis marjad need on. Ema ütles, et need ei ole mürgised. Ütlesin, et ma sõin neid. Kodu poole tagasi minnes nägin naaberhoovis suurt rahvahulka. Mängiti hümni, mis oli vist Norra oma. Mõtlesin, et austusest hümni vastu tuleb seisma jääda. Aga päris seisma ma ei jäänud, vaid liikusin aeglaste sammudega edasi. Siis nägin, et norralased ise ka laulavad hümni marssides. Seetõttu hakkasin kiiremini edasi minema. Koju jõudes nägin, et minu paberid salajaste märkmetega on pandud lauale nähtavale kohale. Neid paistis keegi lugemas käinud olevat. Vähemalt nähti siis, et kui ma kirjutan unenägusid üles enda jaoks, ei kirjuta ma midagi ebaviisakamat kui blogis. Võibolla olin need paberid õues vannitoas ise taskust välja pillanud ja keegi oli need hoopis päästnud.