Kangekaelne Liechtenstein

Võtsin ema laua pealt käsikirja, mille lugemine mul pooleli oli. Raamat käis Leonardo da Vinci kohta. Mul olid kahes kohas järjehoidjad vahel. Ma polnud veel tagumist otsa läbi lugenud, kui alustasin eest otsast uuesti, lugedes kahe järjehoidja kohalt kordamööda. Praegu lugesin tagumise juurest. Lugesin kiires tempos. Emal olid pandud lehed selles järjekorras, nagu tal toimetamise järjekord oli, aga mina olin pannud nad õigesse järjekorda. Hakkasin käsikirja ema lauale tagasi viima. Tuppa oli tulnud teadlasi. Üks hoidis käes minu märkmelehte ja tegi selle üle nalja. Sõimasin neid. Koolis istus Tristan toolile, mille juures oli minu kott. Ütlesin, et see on minu koht. Tristan istus teise kohta ümber. Nooremates klassides ta poleks istunud. Rääkisin Sandrile, kui halvasti teadlased olid käitunud. Sander ütles, et huligaanid käituvadki nii. Ta ütles, et nätsu näritakse liiga palju, seda ei tohi raisata. Mul oli ka näts suus ja arvasin, et võib olla. Aga kuna mul oli samal ajal suus ka üks toit, siis võtsin nätsu välja, et nad segamini ei läheks.

*
Peep esitas küsimusi. Ta rääkis, et küsimuste esitamine on selline võte, mille puhul ei saa laimus süüdistada. Ta küsis, kas ma olin juba enne esimesse klassi astumist pioneer. Mina polnud kunagi astunud ei pioneeriks ega oktoobrilapseks. Mulle meeldis ka küsimusi esitada, aga minu arvates need pidid olema viisakad. Lugesin võrgust Liechtensteini venekeelset ajalehte. See oli Hitleri aegne. Seal kirjutati, et Šveits kaalub Hitleriga liidu sõlmimist. Liechtenstein kavatses sellest hoolimata iseseisvana jätkata. Vahepeal ei olnud see ajaleht mitukümmend aastat ilmunud. Alles viimasel ajal oli ta uuesti ilmuma hakanud. Muid ajalehti Liechtensteinil eriti ei olnud. Mulle hakkas tunduma, et tegemist oli vene kommunistlike emigrantide ajalehega. Kui leht vahepeal ilmumise katkestas, siis sellepärast, et kommunistid läksid Venemaale revolutsiooni tegema.