Kui sain eelmisel sügisel Uusi mälestusturniiril parima tartlase auhinna, pidasin seda üheks oma paremaks maleliseks saavutuseks üldse. Talvel mõtlesin sellele, et tänavu pean minema tiitlit kaitsma. Aga nüüd avalikustatud turniiri juhendi järgi ei ole sellist auhinda üldse ette nähtud. On küll lubadus, et suurema osavõtjate arvu korral võib auhinnafond muutuda. Loodetavasti tähendab see ka parima tartlase auhinna lisamist. Muidu võib Uusi jääda ainsaks tartlaseks, kellele austust avaldatakse. Tartus elanute viimane suurem saavutus oli A. Kuuse mõttemängude maailmameistriks tulek. Sellega ta kinnitas uuesti, et eestlased on edukad mitmevõisteljad. Ma olen ka viimasel ajal kodus lisaks malenuppudele rendžunuppe kätte võtnud. Kui iseendaga malet mängides on täiesti ükskõik, kumb võidab, või eelistus sõltub avanguvariandist, siis nuppudega rendžut mängides meeldib mulle rohkem, kui võidavad valged, sest need on visuaalselt ilusamad. Aga sagedamini võidavad punased, sest nendega teen avakäigu. Koolis mängisime tundide ajal rendžut ruudulisel paberil. Ma ei mäleta, kes rohkem võitis. Mängud läksid vist üsna tasavägiselt. Minul kui maletrenni õpilasel oleks võinud teoreetiliselt ka teistes mõtlemismängudes eelis olla, aga ma polnud veel väga kaua malega ka tegelenud. Kabest mäletan küll, et seal võitsin mina, kuigi polnud ühtegi kabeõpikut lugenud. Klassivend, kellega kabet mängisin, ütles, et kabes võin ma teda võita, aga males mitte. Ta oli mänginud Randviiruga simultaani ja ei teadnud, et mina maletrennis käin. Kui ta kuulis, et käin, siis ta arvas, et mul pole järkugi, sest osa mänge olin tema vastu kaotanud. Siis mul oli vist kolmas järk, aga varsti sain treeneri otsusega teise. Esimene turniir, kus ütlesin endal olevat teise järgu, oli Tartu meistrivõistluste valikturniir aastal 1993. Kartsin, et võibolla kolmanda järguga ei lubata osa võtta. Turniiril sain 7 mängust 3 punkti. Tol ajal olin sellise tulemuse üle uhke. Järgmiseks hakkasin mängima trennis esimese järgu turniiri, kus võiduprotsent tuli tunduvalt väiksem, kuigi avangus sain häid seise. Üks, kelle vastu paremuse maha mängisin, oli praegune Eesti meister Vorobjov. Minu vea järel ütles treener: "Simol hakkas jälle vastasest kahju." Tänavu Vorobjoviga mängides kordus põhimõtteliselt sama stsenaarium. Pärast seda, kui Vorobjov sai Eesti meistriks, kopeerisin selle mängu blogist koduleheküljele. Täna ma jätsin klubisse minemata, selle asemel tegelesin malega kodus. Üldiselt ma olen kodus kevadest saadik malega vähem tegelenud kui talvel. See peegeldub ka selles, et kui esimesel poolaastal sain rekordiliselt auhindu, siis teisel poolaastal pole neid enam juurde tulnud. Praegu ei lähene mitte ainult Uusi turniir, vaid ka raamatuesitlus. Kuigi raamat võib olla malemängust huvitavam, meeldivad mulle turniirid kindlasti esitlustest rohkem.
reede, september 02, 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar