Pioneerid vaikivad

Mälestusi pioneeriorganisatsioonist on tagantjärele rääkinud peamiselt need klassikaaslased, kes sinna ise ei astunud. 35 õpilasest ei astunud kas 7 või 8. Olen ise mitteastumisest rääkinud ja kirjutanud, samuti on sellest olnud klassikokkutulekutel juttu Kati ja Külliga. Annika rääkis minu ja Külli jutu peale, kuidas tema küll astus, aga seda kodus heaks ei kiidetud. Minu ema rääkis, et tema klass võeti pioneeriks osade kaupa, vastavalt sellele, millal keegi 10-aastaseks sai. Neid ei võetud küll igaühte tema sünnipäeval, aga umbes 20 kaupa mitme paralleeli peale. Esimesed astusid pioneeriks 3. ja viimased 4. klassis. Minu klassis taheti võtta kõik ühel päeval 3. klassis. Võibolla selleks oli Lenini sünnipäev. Minu õe klassis olevat olnud vahepealne variant, et võeti ühel päeval, aga üks astus hiljem, kas enda või kellegi teise sünnipäeval. Minu teada ei astunud seal algul pioneeriks ainult õde ja Karin, sel juhul pidi see astuja olema Karin. Aga kui Karini õe Katiga oma klassikokkutulekul sellest rääkisin, ei olnud ta tagantjärele astumisest kuulnud, vaid ütles, et jättis kolm aastat hiljem ise astumata õe eeskujul.