Inimesed mäletavad erinevaid asju

"Eesti Looduses" ilmus artikkel sellest, kuidas matkata suuskadega looduses, kus suusaradu ei ole. Niiviisi pidavat ikkagi liikuma mitu korda kiiremini kui kõndides. Artikkel oli tegelikult suusavarustuse kohta. Seal öeldi, et kui suuskadesse tekivad küljepraod, siis nad varsti purunevad, sest lumi läheb vahele ja hakkab pragusid järjest suurendama. Minu suuskades on sellised praod vist juba olemas. Muidu tänu sellele, et neid vahepeal ei kasutanud, on nad kaua säilinud. Tehtud on nad aastal 1988. Hiljuti ostetud klambrid saaks võibolla uute suuskade ostmise vajadusel uute külge ümber tõsta. Vahepeal läks ilm nii soojaks, et võis karta juba lume sulama hakkamist. Tänaseks olevat jälle lubatud 20 kraadi külma, aga kui mina õhtul vaatasin, oli 9. Isa kuulsin tund aega varem ütlemas 18, aga ta ilmselt ütles 8. Hommikul olevat olnud 4. Hommikul tulin voodist välja selle peale, et vanaema helistas. Teda huvitas muuhulgas minu tervis. Vanadest asjadest ma ei hakanud rääkima, rääkisin uue asjana suusatamisel tekkinud valudest. Vanaema soovitas mul sel puhul salvi kasutada. Neid pidavat kasutama isegi noored inimesed sporti tehes. Ta arvas, et võibolla tulevad valud sellest, et ma pole sporti teinud. Vastasin, et ma olen kogu aeg natuke teinud, ma pole ainult suusatanud. Tavaliselt teen ma iga tunni aja tagant väiksemaid harjutusi ja päeva jooksul ühe pikema jalutuskäigu kiirel sammul. Eile ülikooli maleklubi esimees kõndis tänaval minust kiiremini. Ta tuli selja tagant ja ma tundsin ta juba sammude hääle järgi ära. Mängus tundsin mina varem tarvitatud avanguvariandi ära, aga tema mitte või ei mäletanud seisu hinnagut. Kui rääkisin pärast, et mängud jäävad meelde ühe poole materjalivõidu hetkeni, aga mitte sealt edasi, küsis ta, et miks peab igasugune jama üldse meelde jääma. Aga kui ma olin ära unustanud, et üks pealkiri on ühtlasi olnud Stalini artikli pealkiri, arvas ta, et ajalugu õppinuna võiks ma seda ikka teada. Pealkiri oli "Peapööritus edust", mida mina mäletasin maleraamatust, kus ma seda esimesena kohtasin. Ma pole kindel, kas Stalin oli esimene, kes seda tarvitas, see võis juba veel varem kasutusel olla. Ülikooli ajal ma tundsin huvi diktaatorite vastu, aga nüüd mind huvitavad ajaloost rohkem need isikud, kes midagi head on korda saatnud.