Jaapani äratuskell

Oli õhtu. Lamasin juba pimedas toas voodis. Ema tuli üle ukse küsima, mis kell Henn reedel maleturniiri jaoks üles tuleb äratada. Reedeni olid veel mõned päevad. Vastasin, et sel reedel algab turniir varem. Kui ema läinud oli, tuli Henn magama. Ta ütles suure kella kohta, et see on Jaapani äratuskell ja see äratab üles. Hommikul helises see kell hästi vaikselt. Aga võibolla ei pidanud äratama helin, vaid õigele inimesele antav elektrilöök. Henn ärkas, aga ei tulnud voodist välja. Ta kakles Tõnuga. Seejärel taheti tulla mulle kallale, aga ma peitsin ennast voodi kaugemasse serva ja tekialust kobavad käed mind ei leidnud. Korterisse tungis kolm võõrast meest. Läksin neile vastu. Esikus oli vanaema, kes hakkas meie poolt lahkuma. Ta rääkis oma lapselaste elust. Püüdsin ärgata, aga see mul ei õnnestunud. Läksin suurde tuppa ja panin televiisori käima. Vaatasin kolme kanalit ja kõigil näidati meeleavaldusi, mis praegu väljas toimusid. Ma ei teadnud, mis on nende meeleavalduste eesmärk. Korterisse tunginud mehed mind ei rünnanud. Olin oma voodi juures ja püüdsin ärgata. Kartsin, et päriselt võin liikuda rohkem kui unenäos arvan ja üle rõduserva alla kukkuda. Oudekki oli internetis kirjutanud, et ta oli korraga noor daam ja väike tüdruk. Kõigest, mis mina lapsepõlve kohta kirjutasin, esitas Oudekki hiljem omapoolse versiooni. Mõtlesin, et kui mul õnnestub ärgata, siis proovin kohe uuesti magama jääda, aga see ei pruugi ka õnnestuda.