Tihe kommunikatsioon

Üks päev vaatasin päikeseloojangu ajal, et lumi on sinise-roosakirju. Täna kui päike kõrgel oli, oli lumi päikese käes roosa asemel kollane. Hiljem läks ilm pilve ja hakkas sadama, siis muutus lumi üleni valgeks. Külma oli täna ainult üheksa kraadi ja seetõttu läksin välja õhemate riietega. Käisin ülikooli raamatukogus. Lasin lugejapiletit pikendada. Varem on seda vist pikendatud üheks aastaks korraga, aga nüüd kaheks. Lugejapilet tuli varem pilust läbi tõmmata, aga nüüd tuleb magnetkood trepist üles pääsemiseks panna punase tule lähedale. Üleval kirjutasin sedelid kahe eesti rahva ajaloo uue trüki köite tellimiseks. Kodus on vana trükk olemas, aga üks vihik puudu. Ja eesti ajal jäi üks vihik üldse ilmumata, tahtsin vaadata, kas lõppu on uues trükis täiendatud. Vana trükk pidi ilmuma 15 vihikus ehk 3 köites, uuel trükil on köiteid 5, aga midagi lisandunud ei ole. Seda sain teada lugemissaalis, sest ma ei hakanud siiski tellimissedeleid kasti laskma, vaid enne küsisin, kas see ka saalis olemas olevate raamatute puhul on ette nähtud. Sest mulle tuli meelde, et ükskord vist anti mulle raamatu asemel tagasi tellimissedel, põhjendusega, et selle saab saalist ise tuua. Aga saali riiulis täna viiest köitest ühte ei olnud. Võibolla selle peale oli ülikoolis hiljuti eksam olnud. Teisi köiteid oli palju eksemplare. Kuna mul oli vaja kirjastusse sisse pääsemiseks aega parajaks teha, lugesin lugemissaalis ka ühte ingliskeelset ajakirja. Seal kirjutati, et kui Lõuna-Ameerika riigid iseseisvusid, jäid seal Euroopa seadused ja kaubalepingud kehtima. Vaid veidi enne Brasiilia iseseisvumist tungis Napoleon Pürenee poolsaarele, mistõttu Portugali õukond põgenes Rio de Janeirosse. Uuem seisukoht olevat, et kuigi riigid iseseisvusid, Ladina-Ameerika ja Euroopa mõnes mõttes hoopis lähenesid. Seda võiks küll seletada lihtsalt kommunikatsiooni arenguga. Tänapäeval võib ajast maha jäänuna tunduda mobiiltelefoni mitte omav isik, aga telefoni puudumine annab vast rohkem vaba aega. Mobiiliga rääkimine mõjub arvatavasti elu lühendavalt, aga mobiili kaasas kandmine võib vahel elu päästa. Talvel võiks vetelpäästet nimetada ka jääpäästeks. Kui ma pühapäev kanalil käisin, ei märganud ma, et sinna oleks liuvälja tehtud. Täna hakkasin mõtlema, et kui oli veel tunda lihasvalusid, ei pruugi need olla enam suusatamise tagajärg, vaid võivad tulla ka lihtsalt madalast temperatuurist, sest mul oli vist eelmine talv ka mõnel päeval jalavalusid. Iga päev suusatamisest kirjutamine hakkab juba väsitama, aga täna polegi sel teemal palju lisada. Lisada võiks veel, et see nädal tüütas maletrenn ka järjekordselt ära. Viimasele turniirile eelnenud nädalal treenisin iga päev. Praegu käib ülikooli maleklubi listis arutelu, millisel nädalapäeval kevadsemestri mängud võiks toimuda. Kuna minul loenguid ei ole, ei ole ma sõna sekka öelnud. Võibolla seal klubis tuleks teistele loenguväsimuse eest punkte juurde liita. Tegelikult sama hästi võiks ma ise terviseprobleemide eest punkte küsida. Neid, kellel tervis on parem, väsitavad loengud arvatavasti vähem.